"Mootorsaega lepatriinu ja veel 99 Eesti lapse jubejutte" (Tänapäev)

"See on üks suurepärane raamat, kus on Eesti laste kirjutatud õudusjutud, mis on saadetud ajakirjale Täheke, kes juba aastaid korraldab Eesti laste jubejuttude konkurssi ning nende konkursside valitud palades ilmuvad aeg-ajalt kogumikud," ütles Mart Juur ja lisas, et "Mootorsaega lepatriinu" on juba neljas kogumik.

"Kui teile tundub, et elus on liiga vähe nalja ja liiga vähe õudust, siis "Mootorsaega lepatriinu" lendab hirmsa põrinaga teie tuppa ja pakub seda kõike teile täies mahus," kinnitas ta ja tõi välja, et raamatu pildid on joonistanud Märt Rudolf Pärn koos Olga Pärnaga. "Ja need pildid on ka suurepärased."

Mehis Heinsaar "Kadunud hõim" (Menu)

"See on huvitav, kuidas leiab inimene tee raamatu juurde või raamat tee inimese juurde, või tegelikult on üldse nii, et kõige suurem nauding on edasilükatud nauding ja ma teadsin, et Mehis Heinsaar on hea kirjanik ja ma teadsin, et "Kadunud hõim" on kindlapeale suurepärane romaan, aga ma lükkasin mitu kuud selle raamatu lugemist edasi, see on omamoodi tantristlik lugemine," sõnas Juur ja lisas, et kui ta oli teose läbi lugenud, sai ta aru, et oli teinud väga õige valiku. "Ootamise aeg oli mind valmistanud ette selleks, mis ootas mind nende kaante vahel."

Juure sõnul võib öelda, et Mehis Heinsaar on maagilise realismi suurmeister. "Tema romaan algab Tartus ja siis kulgeb Soomaale ning nagu sedasorti teostega ikka, tuleb teose tutvustamisel olla väga ettevaatlik, et mitte inimeste avastamisrõõmu ära rikkuda," mainis ta ja lisas, et teos on küll maagiline, nõiduslik, kohati väga põnev ja sageli väga õudne, aga selle lugemine puhastab lugeja aju.

Marju Kõivupuu "Eesti mütoloogia algajale" (Tänapäev)

"Sageli küsitakse, et kas Eesti mütoloogias on olemas selline terviklik süsteem nagu oli Vana-Kreekas, kus oli jumal Zeus, siis hulk madalama astme jumalaid ja siis allpool veel hulk vähemtähtsaid pühasid olendeid, aga Eesti mütoloogiast midagi säärast järeldada ei saa," selgitas kirjandusminister ja tõi välja, et Marju Kõivupuu on aga loonud suurepärase süsteemi, kuhu on kõik Eesti mütoloogia kangelased, tegelased, maagilised esemed, loitsud ja muu säärase on kokku koondanud."

"See on üks põnev raamat eesti muinasajast, mis minu hinnangul pole praegu veel lõppenud ja ei lõppegi, sest seni kuni elab rahvas, elab ka tema mütoloogia," rõhutas ta.

Annie Ernaux "Koht" (Tänapäev)
Prantsuse keelest tõlkinud Malle Talvet

"Annie Ernaux' sai eelmisel aastal Nobeli kirjanduspreemia ja igati teenitult," sõnas Juur ja tõi välja, et Annie Ernaux' kohta öeldakse, et ta on autor, kes kirjutab oma elust. "Miks mitte, kirjanduses ongi põhiliselt kaks suunda, üks suund kirjutab iseenda elust ja teine mõtleb asju välja."

"Koht" on Juure sõnul esimene Annie Ernaux' teos, mis on tõlgitud eesti keelde. "See on üks äärmiselt õrn ja liigutav raamat sellest, mida elab läbi üks perekond, mis juhtub lapsega, kes kasvab suureks ja kasvab seejuures välja ka oma vanemate keskkonnast, kes liigub lihtinimeste hulgast eliidi hulka, kuidas ta vaatab tagasi minevikule, millest ta peab loobuma, millest ta ilma jääb, mida vanemad annavad talle kaasa ja mis juhtub temaga siis, kui tema isa sureb."

"See on kurb lugu, aga samas on see äärmiselt klaar ja väga selge ning täpse käega kirjutatud, selline teos, mille kohta võib öelda, et selle lugejat ootab ees katarsis," kinnitas ta.

Mats Traat "Nad elasid oma saatust" (Ilmamaa)

"Mats Traat on Eesti kirjanikest midagi säärast, kelle kohta võiks öelda, et ta jätkab Tammsaare tööd, küll hoopis teisel viisil ja teisel moel," tõdes Juur ja lisas, et tema suurepärane jõgiromaan "Minge üles mägedele" sai autori lahkumise järel lõpetuse, kui postuumselt ilmus teos "Nad elasid oma saatust".

Teos räägib tema sõnul Lõuna-Eesti külas toimuvast aastatel 1946-1955. "See on lugu Eesti külaühiskonna hääbumisest, allakäigust, lagunemisest ja kõigest sellest, mis juhtus meie rahvaga sõjajärgsetel aastatel," mainis ta ja kinnitas, et kuigi "Nad elasid oma saatust" pole lõbus ega meelt lahutav lugemine, siis näitab teost, kus me tuleme, mis meiega juhtunud on ja mis on olnud meie ajaloo määravad jõud.

Ruth Rendell "Silmale ilus vaadata" (Eesti Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Sirje Keevallik

"Minnes nüüd Eestist kaugele Inglismaale, käevangus selline vahva vanaproua nagu Ruth Rendell, kes nüüd ratsutab küll juba taevastel krimikirjanike radadel," ütles Juur ja lisas, et Rendellist jäi maha kümneid, kui mitte sadu teoseid. "Võtsin tema romaani "Silmale ilus vaadata", toeks oli ka Jaan Martinsoni väga kompetentne soovitus, kui on keegi, kelle arvamus ma usaldan krimikirjanduse küsimuses, siis see on Martinson."

"Ma ei pidanud pettuma, "Silmale ilus vaadata" on üks võimsamaid viimasel ajal ilmunud krimiromaane," rõhutas Juur ja lisas, et teos viib lugejad Londonisse, kus elavad kolm inimest, kes pealtnäha mingilgi moel kokku ei puutu. "Aga nad puutuvad kokku siiski ja tagajärjeks on mõrvade kaskaad."

"See on raamat, mis on kirjutatud haruldase realismiga, jube täpselt, hästi psühholoogiliselt põnev ja lõpuni kaasahaarav ning sealt ei puudu ka üllatav lõpplahendus," kinnitas ta.