Andres Kasemaa "Ema tuba" (EKSA)

"Tegu on ühe rajuma eesti keeles kirjutatud jutustusega, mis eelmisel aastal ilmus," märkis Juur. "Kasemaa on selle loo kirjutanud niimoodi, et kui see ei oleks nii kurb, oleks see kohutavalt naljakas. Ja kui see kõik ei oleks nii kohutavalt naljakas, oleks see meeletult kurb. Nagu elu ise."

Kristiina Ehin "Janu on kõikidel kaks" (Kristiina Ehin)

"Ehin on selles mõttes üks haruldane luuletaja, et ta oskab kaht asja: esiteks tabab ta hetki ja oskab maalida pilte, teisest küljest oskab ta luulevormis maalida suuri pannoosid, jutustada võimsaid pikki lugusid," kirjeldas Juur ning selgitas, et "Janu on kõikide kaks" on varjamatult päevakajaline, rääkides viimastest aastatest ja probleemidest, kust me oleme läbi tulnud.

Tõnu Õnnepalu "Eesti loodus" (Paradiis)

Juure sõnul on "Eesti loodus" teos, mida võib lugeda inimene, kes elab linnas korteris, et saada kinnitust, et kuskil on Eesti loodus, järved, puud, linnud, loomad ja sinine taevas.

Sebastian Haffner "Ühe sakslase lugu. Mälestused 1914–1933" (Argo Kirjastus)

Juur kirjeldas, et "Ühe sakslase lugu. Mälestused 1914–1933" on jutustus sellest, kuidas pealtnäha normaalsest tsiviilühiskonnast, nagu Saksamaa seda oli, sai militaristlik, fašitslik ja vägivaldne terroririik.

Mihhail Šiškin "Sõda või rahu?" (LR 35-37)

Juur selgitas, et Šiškin on vene kirjanik, kes elab juba aastaid Šveitsis, sest Venemaal elades oleks ta oma maailmavaadete pärast vangi pandud. Essekogus "Sõda või rahu?" uurib kirjanik Vene imprialismi ning fašismi sünni- ja hingeelu. "Pilt, mille ta Venemaast maalib, ei ole idaeurooplastele suur uudis, aga detaile, nüansse ja värve on selles loos väga palju. Pilt on sünge ja prognoos ei ole hea," sõnas Juur.

Serhi Žadan "Internaat" (Hea Lugu)

"Kui keegi oleks kaks, kolm või 15 aastat tagasi öelnud, et 21. sajandil saab kirjutada sellise realistliku sõjaromaani, oleks see mulle jabura mõttena tundunud. Praegu aga loed "Internaati" ja tead, et see on Ukraina reaalsus," nentis kirjandusminister. "Kõige tähtsam on lootus ja ukrainlastel kindlasti on lootust."

Orlando Figes "Eurooplased. Kolm elu ja kosmopoliitse kultuuri sünd" (Postimehe Kirjastus)

Juure sõnul on "Eurooplased. Kolm elu ja kosmopoliitse kultuuri sünd" üks viimase aja võimsamaid ajalooteoseid. Juur selgitas, et raamat räägib läbi kolme inimese elu sellest, kuidas Euroopas kultuur sündis.

Laozi "Daodejing" (Postimehe Kirjastus)

"Euroopa kultuuri üks eripärasid on alati olnud tõmme idamaade ja Hiina poole, sest sealt kumab müstiline orientaalne valgus," märkis Juur. "Laozi on Hiina kirjanduse klassik ja pole ime, et aastaid hiljem võttis Jaan Kaplinski ta ette ja tõlis "Daodejingi" uuesti. Seekord, erinevalt Linnart Mällist, ei kasutanud ta moodsat eesti keelt, vaid ainult neid eesti keele sõnu, mis olid Wiedemanni sõnastikus."