Idee kirjandussaadet teha tekkis Juure sõnul sellest, et sel sügisel tähistab oma 100. tegutsemisaastat Eesti Kirjanike Liit. "See on Eesti kultuuri- ja ajaloos oluline organisatsioon, mitte ainult kirjanike jaoks, vaid kultuuri jaoks tervikuna," selgitas Juur. "Samuti on ümmargused tähtpäevad mõnus põhjus, et kokku tulla ja tähistada ning ajas edasi ja tagasi vaadata."

Kirjanduse juurde jõudsid Juur koolieelikuna, ning alates sellest ajast on see olnud osa tema elust. Siiski tunnistas ta, et erinevatel eluetappidel on olnud perioode, mil ta on eesti kirjandust vähem jälginud. "1976. või 1977. aastal hakkasin lugema ajakirja Looming ning ma olen seda alates sellest ajast alati lugenud. Küll pean ütlema, et tolleaegne kirjandus – sageli vene kirjandus – ei pakkunud väga palju lusti," tunnistas ta, ning lisas, et küll aga pakkusid ka sel ajal rõõmu näiteks Viivi Luik, Juhan Viiding ja Mats Traat.

Juur tõdes, et kuigi kirjanduse tähtsus on tänapäeva ühiskonnas muutunud, hoiab te sellel endiselt silma peal. Tihti arutleb ta loetu üle Andrus Kivirähkiga juhitavas raadiosaates "Rahva oma kaitse".

"Vahel juhtub, et oleme nädala jooksul midagi toredat lugenud, siis me räägime sellest, et hoidke silma silma peal, aga ma ei tee seda töise huvina," kirjeldas ta. "Kujutatakse ette, et ma ainult istun ja loen. See ei ole mulle töö. /---/ Ma olen ka selles vallas oma omaenda isikliku huvi ja lõbu tagaajaja," selgitas ta.

Kuigi iga päev ilmub uusi teoseid, pöördub Juur ka varem loetud klassikute juurde tagasi. Üks raamat, mille ta ikka ja jälle kätte võtab, on Oskar Lutsu "Kevade". Lutsu romaani teeb Juure jaoks eriliseks äratundmisrõõm, mis teda seda lugedes valdab. "Ma kasvasin samuti väikeses maakoolis, kus oli ahiküte ja kaks õpetajat. Kuna mu ema oli õpetaja, siis ma elasin seal maakoolis," selgitas ta. "Mulle oli see tuttav, aga tänapäeva noortele on "Kevadet" võib-olla natuke raskem seletada."

Lisaks Lutsule pöördub ta igal suvel sel aastal lahkunud Mats Traadi teoste juurde tagasi. "Mats Traat oli selline kirjanik, kes oli tõesti suur. Mitte ainult kasvult mõttes – ta oli pikk mees, nagu maamärk, ja kui ta sulle pargis vastu tuli, siis sa nägid juba kaugelt, et Traat tuleb –, aga ta oli ka vaimult suur," kirjeldas ta.

"Palju ütlevad, et nad ei julge vaadatagi raamatut "Mingem üles mägedele", sest see on nii paks. Mina loen selle iga suve alguses läbi – seal on otepää murre ja Otepää inimesed – ning ma loen seda alati uue pilguga."

Üheks kirjanduse mõtteks on Juure sõnul on see, et kirjandus aitab maailma tundma õppida. "Lugedes raamatuid, õpid tundma maailma, inimesi, inimsuhteid ja inimloomust," selgitas ta. "Raamatute ja kirjanduse abil omandad sa tegelikult mingisuguse iseloomu. See aitab sul enda isiksust üles ehitada."