Täna kogunesid kirjanike liidu liikmed Tallinna Raekoja saali, kus liit ka 100 aastat tagasi loodi. Kirjanike liidu esimehe Tiit Aleksejevi sõnul on põhjust rõõmustada, et meil on küllalt inimesi, kes loevad, kirjutavad ja kirjastavad. Kirjanduse valdkond saab tuleva aasta riigieelarvest 400 000 eurot, mis läheb autorihüvitise fondi, rahvaraamatukogud saavad uute teavikute soetamiseks 147 000 eurot. Riiklik kirjanikupalk tõuseb tulevast aastast 1760 euroni.

Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev sõnas, et kuldvihma puhul, mis kirjanikele osaks sai, tuleb vaadata suuremat pilti. "Pool summast - ehk siis sellest 400 000-st, mis kultuuriminister on ka välja öelnud - läheb suure tõenäosusega kirjastajatele," lausus Aleksejev. "Nendega me tunneme ka solidaarsust, aga kirjastaja ja autor on kaks erinevat eluvormi ja laenutustasu suurenemine on siiski minimaalne."

Kirjanike Liidu sünnipäevaks valmis Sirje Oleskil ka raamatusse pandud uurimus "Aegade lugu. Kirjanike liit ENSV-s", mis valgustab kirjanike elu nõukogude aastatel. "See on väga valus raamat, sest seal kaevatakse üles luud, mis sõna otseses mõttes haisevad, aga see on osa ajaloolisest tõest ja võib-olla just praegu on õige hetk seda raamatut lugeda," tutvustas Aleksejev.

Kirjanike liidu sünnipäevapidustused tipnevad galaõhtuga, mis leiab aset laupäeval, 8. oktoobril Rahvusooper Estonias.