Uuest aastast peaks saama MIRKO kaudu laenutada ka e-väljaandeid ja audioraamatuid, mis toob taas päevakorda kirjanikele ja tõlkijatele tasu maksmise. Paberraamatute laenutamise eest makstakse laenutuskorra pealt, audio- ja e-raamatute laenutamine on aga teenus, mille kasutamiseks peab raamatukogu sõlmima lepingu õiguste valdajaga ehk enamasti kirjastusega.

Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev ütles, et kirjanikud ja tõlkijad selle pealt tasu ei saa. "Kui ikkagi tänase päeva seisuga läheb raamatukogu üle e-laenutusele, siis autor ei saa isegi neid väheseid sente, mis ta praegu saab laenutuskordade pealt," kinnitas ta.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ütles aga, et kehtima jääb ikkagi samasugune litsentsisüsteem nagu seni. "Selleks, et sinna platvormile e-raamatuid laenutatavaks teha, peab rahvusraamatukogu võtma varaliste õiguste omajaga ühendust, saama litsentsi selleks, et tal oleks õigust üldse seda teost laenutada," ütles ta ja lisas, et e-raamatute puhul tuleb ükshaaval kõigi autoritega nii tasus kui ka laenutuskordades kokku leppida.

Tiit Aleksejevi sõnul paljud kirjanikud oma teose e-raamatuna välja andmist praegu ei lubagi. Probleem on aga laiem. "Kui tehakse e-raamatud kõik lugejatele tasuta kättesaadavaks, mis on iseenesest tore asi, siis sellega kipub välja surema e-raamatute müügiturg kui selline, siis ei ole kirjastajad enam motiveeritud e-raamatuid tegema," sõnas ta.

Ülle Talihärmi jutust tuli välja, et kavas on küll täiendada süsteemi nii, et kaasatud oleks näiteks vanemate väljaannete digiteerimine ning sellised raamatud, mille puhul ei ole kommertsedu loota, aga audio- ja e-raamatute litsentsisüsteemi muutmiseks ta eriti lootust ei anna. "Autorihüvitise eelarve suureneb ja me peame kindlasti kirjastuste liidu ja autorite esindajatega läbi rääkima, kuidas edasi, aga e-laenutuse nõukogu juures on kõik vajalikud institutsioonid ka esindatud.

Kirjanike liidu juht Tiit Aleksejev ei kaota lootust, et järelejäänud aja jooksul õnnestub kokkulepped saavutada. "Üks lahendus on see, et riik rahastab senisest rohkem raamatukogusid ja seeläbi muutuvad ka e-raamatute kasutuslitsentsid autoritele kasulikumaks," ütles ta ja lisas, et Eesti raamatuturg on nii väike, et riigil on kohustus omakeelset kirjandus toetada ja kaitsta.