Lugemisprogrammi "Lugemisisu" eesmärgiks on üle Eesti lapsi lugema innustada ja neid eelkõige uuema lastekirjanduse juurde suunata. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone sõnul oli keskuse soov 2019. aastal programmi alustades see, et Eesti lapsed ja noored kasvaksid üles koos väärtkirjandusega. "Kui lapsed koos kirjandusega üles kasvavad, siis nad on ka paremad kodanikud," leiab ta.

Soone sõnul soovib keskus eelkõige kaasa aidata maaraamatukogude lasteteenindusele, et lapsi ka väiksemates kohtades lugemise juurde tuua ja aidata neil kirjandusvalikuid teha. Siiski tõdes ta, et laste lugemusega seotud probleemid ei puuduta vaid maakohti või Eestit üleüldiselt. Soone sõnul on üheks põhjuseks, miks on lapsi raske raamatute juurde tuua, see, et neid ümbritsevad muud ahvatlused, näiteks arvutid.

Programmi käigus pannakse rõhku kolmele alussambale, mis lapsi raamatutele lähemale tooma peaksid. Esimeseks alussambaks on väärtusliku lastekirjanduseolemasolu. Soone selgitas, et väärtkirjanduse all peetakse silmas seda, et teos on last suunav, raamat oleks professionaalselt illustreeritud ning kujundatud, vormiliselt hästi kirjastatud ja toimetatud.

"Uusi põlvkondi ainult klassikalise kirjandusega üles ei kasvata. Alati on väga oluline see, missugused on need lood, kus lapsed saavad samastuda ja loo tegelastele kaasa elada. Klassika jääb klassikas ning see on väga oluline, aga selle kõrval peab olema uut ja tänapäevast," selgitas Soone, kelle sõnul on eesti lastekirjandus selles osas väga heas seisus.

"See alussammas, et meil on väga head, sisukat ja erinevates žanrites erinevale vanuserühmale kirjandust, on Eestis üllatavalt hea. Kui ma võõrustan kolleege teistest riikidest, siis nad on väga üllatanud, et Eestis, nii väikse keeleruumiga nii väikses riigis, on nii suurepärane valik eestikeelset lastekirjandust."

Teiseks oluliseks alussambaks on see, kuidas lapsed ja raamatud kokku viiakse. Kui 20–30 aastat tagasi moodustasid raamatud olulise osa laste igapäevaelust, sest need olid vabalt kodudes kättesaadavad, siis praegusel ajal lasteraamatuid nii palju koju ei osteta. "See on koht, kus pudelikael kitsaks läheb. /---/ Tänane võtmeroll lastekirjanduse ja laste kokkuviimisel on täita raamatukogudel," selgitas Soone.

Kuigi raamatukogud töötavad aktiivselt selle nimel, et pakutavaid teenuseid lugejatele lähemale tuua – näiteks avati eelmisel nädalal e-teenus MIRKO, mille kaudu on võimalik erinevatest raamatukogudest raamatuid pakiautomaatidesse tellida –, siis Soone sõnul on murekohaks pigem see, mida nendesse automaatidesse panna saab. Kuigi aastas ilmub keskmiselt 800 uut lastele mõeldud teost, jäävad ühe teose tiraažid 500–1000 eksemplari ringi. "Kui me jagame selle ära laste arvuga, kes seda raamatut lugeda võiksid, siis tõenäosus, et laps selle raamatuga kohtub, on üsna väike. See on kindlasti suur kitsaskoht."

Kolmandaks alussambaks on see, et lapsed neid kõnetavad lood üles leiaksid. "Kui sul on 800 nimetust aastas ja eelmiste aastate raamatud ka juurde, siis see valik on ju päris suur."

Soone nentis, et nii nagu kõik täiskasvanud on isemoodi ja erisugused, on erinevad ka lapsed, mistõttu kõnetavad neid erinevad lood. Selleks, et lapsed just neile sobivad raamatud suurest valikust üles leiaksid, on oluline roll raamatukoguhoidjatel. Raamatukoguhoidjaid abistab omakorda Eesti Lastekirjanduse Keskus, kus tegeletakse kirjanduse lahkamise, grupeerimise ja soovitamisega ehk üheks "Lugemisisu" programmi eesmärgiks on ka raamatukoguhoidjaid nende töös toetada.

Kuigi sellel, et lapsed lugemise juurde jõuaksid, on oluline roll nii koolidel, lasteaedadel kui ka raamatukogudel, peaksid lapsed raamatutega esimest korda kokku puutuma koduses keskkonnas, kus neile lugusid ette loetakse. Soone sõnul sobivad ettelugemiseks muinasjutud, kus on väga tugevalt erinevaid tegelasi kujutatud.

"Ettelugemise üks oluline aspekte on see, et laps saab selle käigus erinevaid emotsioone tunda. Vanematena tahame oma lapsi kaitsta ja hoida neid hästi positiivses maailmas, kuid paraku ei ole elus ainult nii," selgitas Soone ja lisas, et lapse emotsioonaalseks kasvamiseks on oluline kuulata ka neid lugusid, kus hea ja kuri omavahel võitlevad.

"Ta kuulab neid turvalises keskkonnas koos oma vanemaga või vanavanemaga ja saab neid emotsioone tunda. Me ei tohiks võtta lastelt ära seda emotsioonide tundmist. Laps peab tundma ka kurbust ja teadma, mis on hirm."