Üht kindlat žanrit, millised raamatud tänapäeva noortele enim meeldivad, Soone välja ei toonud, sest tema sõnul on noorte maitse väga seinast seina. "Nagu tegelikult paljudes muudes valdkondades, kui me hakkame mingist asjast rääkima, kasvõi lemmiksöögist või -lavastusest, siis meie kogemused seal taga on kõik väga erinevad," märkis ta ning rõõmustas, et Eesti laste- ja noortekirjandus on üsna rikkalik.

"Meil on oma autorite raamatuid ja päris palju ka väga head tõlkekirjandust, mida Eestisse tuleb. Meil on väga head tõlkijad ja õnneks ei tule kõik inglise keelest, vaid väga erinevatest keeltest," selgitas Soone.

Lastekirjanduse keskuse juht leiab, et kuna tänapäeva noored on väga iseteadlikud ja valivad, tuleks neid sundimise asemel raamatute juurde hoopis suunata. "Mida rikkalikum on kirjandus, mille seast noored valida saavad, seda edukamad me oleme nende suunamisel. Kirjandus on tegelikult ka silla loomine sealt edasi kino, teatri ja muusika juurde."

Soone tõi välja, et üha enam lapsi jõuab raamatukogudesse üle Eesti, sest raamatukogude võrgustik on hea ning neisse jõuab ka väga head kirjandust. Siiski nentis ta, et murekohaks on see, et raamatukogudesse jõuab rahamurede tõttu vaid mõni üksik eksemplar uut raamatut.

"Tahaks muidugi väga, et uut laste- ja noortekirjandust jõuaks raamatukogudesse kuni kümme eksemplari – et noored saaksid selle üle arutada ja rääkida. Täna on see kahjuks üks eksemplar, mis sinna jõuab. Ma näen, et seal on see pidur. Ei saa öelda, et huvi ei ole, sest on küll, aga täna see kättesaadavus on selline napp."

Tänapäeva noored on Soone sõnul väga visuaalsed ning näiteks koomiksite puhul on märgatud, et need soodustavad lastes ja noortes lugemisharjumuse tekkimist.

"Meil on oma keskuses nii suur valik koomikseid kui võimalik. Koomiks on päris paljudele lastele ja noortele esimeseks sammuks kirjanduse maailma, kus tekib see lugemise huvi. Eks seal tuleb väike eduelamus ka," märkis Soone.

Lisaks on koomiksite kõrvale tekkinud ka sõnatud raamatud, kus ei ole üldse teksti. "See ei tähenda, et noor inimene ei suuda sealt teksti kokku panna, väga hästi suudab. See ongi see erinevus. Kui varasemad põlvkonnad olid hästi tekstipõhised, siis tänane noor on pildipõhisem," tõi ta välja.