Mart Juure raamatusoovitused: Boriss Akuninist Kaplinski kirjavahetuseni
Kirjandusminister Mart Juur jagas "Prillitoosis" taas raamatusoovitusi, tuues välja muuhulgas nii värskelt eesti keelde tõlgitud Boriss Akunini romaani "Kolmesilmse seitse päeva" kui ka kaante vahele pandud Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaare kirjavahetuse.
Jaan Kaplinski, Kadri Kõusaar "Kirjavahetus 2007-2021" (Hea Lugu)
"Üks luuletaja, kellele ma mõtlen tihti, on Jaan Kaplinski ning põhjust täna temast rääkida annab raamat "Kirjad", kuhu on koondatud Kaplinski ja Kadri Kõusaare kirjavahetus," ütles Mart Juur ja lisas, et see ei ole esimene Kaplinski kirjade raamat. "Mõne aja eest ilmus ka Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus."
"See kirjavahetus algas Kõusaare algatusel, aga ettepaneku kirjavahetust jätkata, kirjutada see nii-öelda suureks ja kirjutada see teadmisega, et see kunagi avaldatakse, tegi Kaplinski," selgitas ta ja lisas, et Kaplinski tegi selle ettepaneku ilmselt samal põhjusel, miks omal ajal hakkas Goethe kirjutama oma elulugu. "Igal inimesel on tahtmine teada, mis temast maha jääb, mida järeltulevad põlved temast mõtlevad ja võimaluse korral seda kujutlust omalt poolt mõjutada-kujundada."
Juur sõnas, et need kirjad on omamoodi kroonika aastatest 2007-2021. "Need räägivad ühest eluperioodist Kaplinski ja Kõusaare elus, kahtlemata on need kirjad ka edevad, need on kirjutatud avaldamise jaoks, see on kahe intelligentse inimese kirjavahetus, kus loomulikult püütakse end näidata võimalikult huvitava, erudiitse ja targana."
"Aga mis on edevuses halba, küsin ma? Edevus on lisaks huumorimeelele inimese põhiline omadus. Kui poleks edevust ja huumorit, siis me poleks inimesed ja meie elu oleks kohutavalt igav," mainis ta ja lisas, et parem surra edevusse kui igavusse.
Alberto Moravia "Põlgus" (Postimehe Kirjastus)
Tõlkinud Paul Raud
"Alberto Moravia ei tohiks eesti lugejale tundmatu olla, temalt on varem eesti keeles ilmunud "Konformist" ja "Ükskõiksed" ning loomulikult kõik need, kes loevad laupäeviti Päevalehest Ivan Orava kolumni, siis nad näevad seal Alberto Moravia pilti, sest Alberto Moravia nägu on saanud Eesti kultuuriruumis Ivan Orava näopildiks."
"Põlgus" on Juure sõnul lugu ühest filmistsenaristist, kelle abielu ja töö hakkavad tuksi minema. "Tegevus toimub Itaalias nende kino kuldperioodil, raamat ilmus 1954. aastal ning on hämmastav, kui kaasahaarav ja kaasaegne on see psühholoogiline triller, kust ei puudu ka intellektuaalne sügavus."
Elena Ferrante "Kadunud tütar" (Varrak)
Tõlkinud Tiina Randviir
"Aga olles juba itaalia kirjanduse juures, teeme tohutult pika hüppe tänapäeva poole ning on rõõm tervitada Elena Ferrante uut teost "Kadunud tütar" eesti keeles," sõnas Mart Juur ja lisas, et Ferrantet teatakse peamiselt Napolist rääkiva romaanisarja "Minu geniaalne sõbranna" järgi, mille põhjal valmis ka telesari.
"Kui te nüüd mõtlete, et mida te teete suvel, noh, suvel minnakse näiteks reisima, suvel ei minda puhkama, vaid istutakse linnas, aga üks tegevus, mis väärib meelde tuletamist ja mida suvel tasub teha, on suvitamine, ning Elena Ferrante "Kadunud tütar" ongi oma žanrilt suvitusromaan," selgitas ta ja lisas, et suvitamine, nagu me teame, ei ole üldse lihtne tegevus. "Sa viibid mingi aja ühes kohas, käid rannas ja seal rannas sa näed inimesi, aga kuna nad viibivad seal kaua ja on piltlikult ja võib-olla otseses mõttes alasti, siis sa saad neist teada mõdagi, mida sa isegi teada ei taha."
"Romaani peategelaseks on teadlane, filoloog ja kirjandusõppejõud, kelle mees on temast lahus ja lapsed on juba suured, ta veedab aega ühes kaunis Itaalia suvituskülas, ta satub suurde intriigi ja mis on tema elule põhimõtteliselt ohtlik, aga veel tähtsam on see, et see on romaan naisest ja emast, kes vaatab enda ja oma tütarde suhetele otsa."
Boriss Akunin "Kolmesilmse seitse päeva" (Tänapäev)
Tõlkinud Veronika Einberg
"Tänapäeval on vene kirjanikega keeruline, tuleb kõige pealt selgeks teha, kes ta on, millega ta tegeleb ja mis tema sõnum on, aga Akunin on selles osas väga selge ja konkreetne juhtum, kuna alates 2014. aastast elab ta juba Londonis," sõnas Juur ja lisas, et kui Ukrainas algas suurem sõjategevus, siis Akunin asutas ühe heategevusfondi ukrainlaste toetuseks.
"Kodumaal on Akunin kuulutatud välisagendiks, tema raamatuid tohib küll müüa, aga neid tohib müüa spetsiaalses jõupaberist pakis ja ma tean, et üks Moskva raamatupood sai rahatrahvi selle eest, ta nad müüsid Akunini teoseid kaanepildiga, mitte pakituna," ütles ta ja lisas, et kui jätta kõrvale põnevus, mis iseloomustab kõiki Akunini kõiki teoseid, siis iseloomustab tema teoseid ka see, et ta ketrab lakkamatult läbi vene ajalugu ja üritab leida vastust küsimusele, kus ja millal tehti viga.
"Akunin näitab oma teostes ka seda, et Venemaa asjad oleksid võinud minna hoopis teisiti, temast oleks võinud saada normaalne, terve ja kena riik," mainis Juur ja tõi välja, et teos "Kolmesilmse seitse päeva" keskendub tsaar Peetri eelloole ja tema esimestele valitsusaastatele.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Prillitoos"