Viivi Luik "Jõhker tähistaevas" (SE&JS Kirjastus)

"See on Viivi Luige uus valikkogu, mis koondab nii kogudes ilmunud luuletusi kui ka varem ilmumata jäänud tekste," sõnas Juur ja lisas, et Viivi Luik on luuletaja, kes ei vaja tutvustamist, küll aga vajab iga hea luuletaja meenutamist. "Öeldakse, et proosa võib petta, aga luulet kirjutatakse selleks, et rääkida asjadest, millest valetada ei saa ning Viivi Luige luulekogu on hiilgav näide heast Eesti luulest."

Fernando Pessoa "Tubakapood" (Postimehe Kirjastus)

"Eriti talvel on luule sama oluline hingele nagu on soojad sokid jalale," rõhutas ta ja mainis, et eesti keeles on ilmunud kuulsa portugali poeedi Fernando Pessoa "Tubakapoe" uus väljaanne. "Eelmine väljaanne on lootusetult läbi müüdud ja selle tõlkija on Tõnu Õnnepalu, kes varustas selle ka suurepärase eessõnaga."

Eesti tutvus Pessoaga ulatub Juure sõnul päris kaugesse minevikku. "Esimesed Pessoa tekstid tõlkis Ain Kaalep ja sellega on seotud ka üks huvitav intriigimoodi asi, sest Kaalepi tõlked ei tundunud ühel hetkel Tõnu Õnnepalu jaoks enam päris täpsed, mistõttu tegi ta oma tõlked," selgitas ta ja lisas, et Pessoa on just nimelt selline autor, keda iga põlvkond tõlgib ja loeb omamoodi.

Fernando Pessoa "Rahutuse raamat" (Varasalv)

"See on müstiline portugali kirjanduse Püha Graal, mille olemasolust oldi teadlik, mis Pessoa eluajal ei ilmunud, vaid ilmus palju aastaid hiljem ning on nüüdseks omandanud Lissaboni linna piibli maine, suurepärane teos Lissaboni linnast, Lissaboni vaimust ja Lissaboni inimestest," ütles Mart Juur.

Eero Epner "Juhan Ulfsak" (Caligari)

"Lembit Ulfsak on selline inimene ja näitleja, kelle kohta meil kõigil on mälus erinevaid pilte, sest ta oli suurepärane filminäitleja ja elas suurepärase lavaelu, aga näitleja elu üks eripärasid on see, et kohe siis, kui rollid lähevad maha, võib näitleja ka ununeda," tõdes ta ja mainis, et selleks, et me ei unustaks Lembit Ulfsakit, on võtnud Eero Epner ette suure töö.

"Ma ei taha selle kohta öelda elulooraamat, sest see termin on üsnagi devalveerunud, sest see sisaldab enamasti ajakirjanduslikku poolpehmet materjali, aga Epner on läinud sügavale Ulfsaki elu kihtidesse, teinud tohutut uurimistööd ja see on lausa hämmastav, kuidas ta on kogunud kokku sellise eluloolise faktimaterjali ja kui sujuvalt, kui loetavalt on ta selle kirjutanud looks."

Jaak Jõerüüt "Lennart. Pöördtooli aastad" (Hea Lugu)

"See on tegelikult näidendi tekst, mida mängiti Viimsis ja mille peaosas oli Ivo Uukkivi," selgitas Juur ja lisas, et see raamat pole esimene, mis on kirjutatud Lennart Merist, ega jää ka viimaseks. "Meri on müütiline figuur, kes on inimeste teadvuses omandanud mütoloogilise-folkloorilise tähenduse nagu Vanakurat, Taevataat või Kaval-Ants, Lennart Meri on samasugune, ta võiks olla ka anekdootide kangelane."

"Jõerüüt on minu meelest läinud Lennart Meri ja töö juurde selle pilguga, mis näitab tema tööd ja võitlust Meri presidendi-aastatel ning võib-olla ongi see just aspekt, millest on saanud seni liiga vähe lugeda."

Ferdinand Addis "Rooma. Igavene linn" (Eesti Raamat)

"Kui me räägime ajalooraamatutes, mis mullu ilmusid, siis minu üks suuri lemmikuid on Ferdinand Addise "Rooma. Igavene linn", ütles Juur ja lisas, et ta luges raamatut mitu nädalat, mis on tema kohta haruldaselt aeglane tempo. "Põhjuseks on lihtsalt see, et see raamat on nii kaasahaarav, nii huvitav, nii detailirohke ja nii hästi kirjutatud, et seda on võimatu käest panna ja võimatu pooleli jätta."

"See on jutustus Rooma linnast päris linna asutamisest kuni 20. sajandini välja, see on linn, mille ajalugu on täis intriige, saladusi, petmisi, leidmisi, võite ja kaotusi ning kõigele lisaks on see ka maailma vaimne pealinn," selgitas ta.

Tõnu Õnnepalu "Kevaded ja aastad" (Hea Lugu)

"Eelmise aasta lõpus ilmus ka Tõnu Õnnepalu valikkogu "Kevaded ja aastad", mille suur väärtus on teose eessõna, kus Õnnepalu kirjutab sellest, kuidas temast sai luuletaja, miks ta hakkas luuletama ja mis on tema meelest luule," selgitas Mart Juur.