"Tegelikult võiks eesti kirjanduse päev olla riiklik püha," arvas Juur. "Selliseid päevi, kus lapsed ei pea kooli ja täiskasvanud tööle minema, on kalendris vähe," lausus ta. "Kultuur ja kirjandus saavad alguse vabast ajast."

Juur demonstreeris stuudios ka oma lemmikuid värskeid eesti romaane, novelle ja autobiograafilisi raamatuid. Ta sõnas, et kui ta peaks viimase aja teostest vaid ühe välja tooma, siis oleks see Eero Epneri kirjutatud Lembit Ulfsaki elulooraamat. "See ei ole tavaline biograafia."

Esimesed eesti teosed, mida võib nimetada elulooraamatuteks, olid Reet Linna ja Ita Everi elulooraamatud," meenutas ta. "Sellest ajast peale on ilmunud igasugust kraami igasugusel tasemel ja Ulfsaki raamatul on hästi kõrge tase," lausus ta. Lisaks tõi Juur välja Ellen Niidu autobiograafia, mille kirjutas tema tütar Maarja Undusk.

Novellidest tõi Juur esile Lauri Sommeri "Toome tuuled". "See räägib Tartu kolmest suurest luuletajast," tutvustas ta. Nimelt räägib novell Sommerist endast ning Uku Masingust ja Indrek Hirvest. Samuti soovitas Juur Piret Raua "Nimepanijat", Ave Taaveti "Karikaturisti einet" ja Lilli Luugi "Kolhoosi missi".

"Sageli küsitakse, kas kirjandus on kuidagi meie eluga ühenduses ja Lilli Luugi raamat räägib 1980-ndate lõpust, Eesti väiksest asulast, kus tänapäeval on pooltühjad korterelamud," tutvustas ta, et toona käis seal veel kirev elu.

"Ärge kartke seda pealkirja, sest kui te kardate, et see on väga igav integratsioonilugu, mida erinevad fondid on toetanud, siis seda ta ei ole," rääkis Juur Tauno Vahteri romaanist "Hea venelane". "See on ansambel Vennaskonna tüüpi raamat. Teos meenutab väga palju segaseid aegu ja toob need meile hästi eredalt ette."

Juur tõi oma lemmikute romaanide hulgast välja Andrus Kasemaa raamatu "Ema tuba". "See on lugu kelmist ning raamat räägib loo vaesusest ja oma kodu häbenemisest."

"See on raamat inimestest, kes mõtlevad oma peaga," kommenteeris Juur oma järgmist raamatusoovitust, Kadri-Ann Sumera "Basiliski lapsi". "Täiesti raju – see on uskumatu teos."

"Luulet antakse väga palju välja ja loetakse väga palju," rääkis Juur luule populaarsusest. Stuudiosse oli ta kaasa toonud näiteks Doris Kareva "Armastuse planeedi", mis on uuema eesti luule antoloogia. "Ka räppar Nublu on esitatud siin oma tekstiga."

"Kui keegi oli Tammsaare mantlipärija, siis see oli Mats Traat," lausus Juur. "Aga ma arvan, et me ei vajagi uut Tammsaaret, vaid uusi autoreid ja uut kirjandust," ütles ta. Samuti tõi Juur välja mitmed Tõnu Õnnepalu teosed, nende hulgas ka "Eesti loodus".