Mis on sinu lemmikraamatud?

Tegelikult ikkagi ajalooromaanid.

Millist tuntud raamatut sa pole kunagi lugenud?

Ma olen Melville'i "Moby Dicki" võtnud mitu korda kätte, ma tean, et see on väga-väga oluline raamat, ma tean, et Ameerika Ühendriikides vaesed lapsed, kellel on see kohustuslik kirjandus, ägavad selle all, ma tean, et ma ei tohiks olla, nagu need õpilased, aga kuidagi pole veel suutnud seda läbi lugeda.

Millist raamatut sa lugesid viimasena?

Viimasena... Ma loen tavaliselt mitut raamatut korraga, praegu ma loen Oskar Mamersi, teise nimega ka Oskar Öpiku mälestusi. Need on memuaarid, kus ta kirjeldab Teise maailmasõja eelõhtut, seal toimunut ja Saksa okupatsiooni. See on tegelikult materjali kogumine selleks suureks teoseks.

Kas sul on mingi aeg, koht või tingimus, et sa saaksid kirjutada?

Ma olen üks nendest õnnetutest kirjanikest, kes otsib terve elu õiget kirjutamise kohta ja kuidagi ei suuda seda leida. Kunagi, kui ma läksin Käsmusse elama, siis ma mõtlesin, et vat Käsmus on selline keskkond, et nüüd hakkab juhtuma, aga ei juhtunud midagi.

Aga ma pole ainus selline, paljud kondavad mööda maailma ringi, käivad loomemajades ja kus kohtades nad kõik ei käia, mõni võtab endale puhkuse ja läheb Türki, seal istud nõmedas hotellis, mitte midagi teha ei ole ja siis hakkad kirjutama. See on hästi valus küsimus.

Milline raamat on sind nutma ajanud?

Sellele on raske vastata, sest paljud raamatud ajavad nutma. Hästi kirjutatud raamat teeb sind mingi hetk hellaks, tuleb väike pisar silma.

Milline raamat on sind naerma ajanud?

See võib natukene kummaline tunduda, aga meil ilmus just eestindatult Jonathan Littelli "Eumeniidid", mis on massimõrvari pihtimus, ja seal oli kohti, kus ma naersin kõva häälega. Süsimust huumor.

Milline kirjanik on edukas kirjanik?

Sellele on raske vastata, sest mis see kriteerium on? Kas tahaks kuulsust ja au juba oma eluajal või võtaks igavikulise sihikuga? Eluajal oled mitte märgatud ja ära unustatud, aga pärast surma, vaat kus siis hakkab juhtuma! Mul on tunne, et see teine, et see on edu.

Kas sa loed enda kohta kirjutatud kommentaare?

Mitte kunagi. Siin ma olen Andrus Kivirähkiga ühte meelt, tema ka ei loe, sest ta ütleb, et see tekst on juba ilmunud, kui nüüd kiidetakse või sõimatakse, siis ma peaksin sellest kriitikast midagi õppima, aga isegi kui ma õpin, siis seda teksti tagantjärele parandada ei saa.

Millist raamatut sa soovitad lugeda?

See võib kõlada natukene ülespuhutult, aga kui lugeda piiblit, tõesti mõttega lugeda, siis sa saad aru, et kogu meie kirjanduse süžeed on enamasti võetud piiblist. Piibli tegelased on absoluutselt igal pool rakendatavad. See on omamoodi mõnu, kui sa loed piiblist midagi ja hakkad meelde tuletama Tammsaare loomingut, et ahhaa, ta on sealt selle ja selle võtnud. Nii on tegelikult kõigi raamatutega...