Aimi Tedresalu kinnitas, et lugemine on oluline osa tema igapäevarutiinist. "Iga päev ikkagi üritan üks-kaks tundi lugemiseks leida," sõnas ta ja lisas, et mõni päev võib vahele ka jääda, aga siis juba tekib tunne, et midagi väga olulist on elust puudu. "See on ikkagi lõõgastus, kui on väga pikk, tegus ja pingeline päev selja taga, siis on nii mõnus, kui lähed oma mugavasse lugemistooli, tõmbad pleedi ümber, kass tuleb kõhu peale nurruma ja sukeldud sinna maailma."

"Ma hoian regulaarselt silma peal uutel raamatutel, mis ilmuvad ja kohe, kui sisututvustus natukenegi kõnetab, läheb raamat kohe lugemisnimekirja," ütles Tedresalu ja lisas, et samuti kuulub ka Facebooki gruppi "Lugemise väljakutse", kuhu kuuluvad inimesed, kes loevad väga palju. "Nad kirjutavad sellest, mida nad loevad, teinekord tuleb väga põnevaid arvustusi."

Kõik raamatud ei peagi tema sõnul meelde jääma. "Mõni kergem raamat ongi selline, et pingeline päev on selja taga, tahaks midagi lugeda ja ei jaksa midagi tõsisemat-asjalikumat, siis võtadki mingi krimka, põneviku või naisteka, naudid hetkes ja paari nädala pärast on unustatud," mainis ta.

"Mina ütleksin, et lasteraamatud on alati kindla peale minek, ei tasu põlata ja karta, et kus ma nüüd täiskasvanuna loen lasteraamatuid," sõnas Tedresalu ja lisas, et ta on on raamatute osas kõigesööja. "Samas kui ma jõuan poole raamatu peale ja tunnen, et kohe üldse ei lähe, siis ma ikkagi jätan pooleli."

"Mulle meeldivad väga Eesti nüüdisautorid, Mehis Heinsaar on väga äge, lugesin just hiljuti tema "Kadunud hõimu", see oli üks selline raamat, mida alustasin ja ei suutnud pooleli jätta," sõnas ta ja lisas, et samuti meeldivad talle kiiksuga lood. "Sellised, mida kirjutavad Urmas Vadi ja Juhan Voolaid, samuti mulle meeldib see suund, mille Indrek Hargla on võtnud oma ajalooliste romaanidega."

Tedresalu sõnas, et oma raamatukogutöötaja palga eest ostab ta täishinnaga raamatuid väga harva. "Õnneks on meil toredad kirjastused, kes teevad vahel sooduspakkumisi," mainis ta ja lisas, et koju ostab ta pigem mitteilukirjandust. "Kas siis mingi ajalugu, mälestuste ja mäluga seotud raamatud, kodulugu, luulekogusid ostan, ütleme nii, et naistekas, mille ma ühe õhtuga läbi loen ja ära unustan, selle puhul ei ole oluline, et see mul kodus oleks."