Tõnu Õnnepalu "Palk"

Mart Juure sõnul on Õnnepalu "Palk" tema päevik aastast 2019, kus autor kirjutab väga isiklikus ja avameelses vormis. "Ta kirjutab sellest, kuidas sai kirjanikupalga, kuidas sellest loobus, kuidas mattis isa ja lahkus lapsepõlvekodust," ütles Juur ja lisas, et raamat on ühest küljest pihtimus, teisalt ajastupilt. "Harjumatult palju on selles juttu rahast, millele viitab ka pealkiri. Rahast räägime me kõik, mõtleme sellele pidevalt, aga avalikult on sellest vähem juttu."

Elo Selirand "Tormi märgid"

Elo Seliranna uus raamat viib 19. sajandi väikesesse Eestimaa nurka, kus asub mõis, milles toimub maskeraad. Loo peategelaseks on nutikas 17-aastane talutüdruk Ann Meister, kellest olude sunnil saab väikeses maanurgas detektiiv. "Ma pole ausalt öeldes midagi nii jaburat, nii naljakat ja huvitavat tükk aega eesti kirjanduses kohanud," tunnistas Juur. Kui seda millegagi võrrelda, siis võiks raamat Juure sõnul olla Jaan Krossi üritus kirjutada kriminaalromaani, millel on tugevad Tolkieni "Kääbiku" sugemed.

Kairi Look "Piia Präänik ja sõnasööbik"

Juure sõnul on Kairi Look üks tänapäeva lahedamaid lastekirjanikke. Tema loodud on Piia Präänik - vaat et tuntuim kaasaegse lastekirjanduse tegelane, kellest on juba ilmunud kaks hoogsat, naljakat ja fantaasiaküllast raamatut. "Uues raamatus läheb Piia Präänik kooli, esimesse klassi. Kohe selgub, et see pole päris tavaline kool ja seal ei toimu päris tavalised lood," rääkis Juur. Hea lastekirjandus on Juure sõnul selline, mis ei alahinda oma lugejat. "Kairi Loogi raamat on justnimelt selline, mida loevad rõõmuga nii noored kui ka vanemad."

Tarmo Vahter "Võitlus tuleviku pärast"

"See on suurepärane raamat Eesti ajaloost, mis keskendub aastale 1936, kui poodides maksis sent, Laidoner juhatas vägesid ja Päts oli president. Vahter on läinud Pätsu-aega sisse sügavamalt, ta kirjutab sellest, mis peegeldus omaaegses kriminaalkroonikas, ajakirjanduses, inimeste vestlustes, poliitilistes ja politseile tehtud pealekaebustes, kirjades, majanduslikes lüketes ja kuritarvitustes, juurdlustes, seiklustes, armulugudes. See on hämmastav ja väga kaasahaarav lugu Eesti minevikust, meie vanavanematest ja nende ajast."

Martin Gayford "Michelangelo"

Martin Gayford on briti kunstiajaloolane ja -kriitik, kes kirjutanud raamatu 16. sajandi kunstnikust Michelangelost. "See on suurepärane uurimus, mis ei olegi tegelikult uurimus, vaid pigem biograafiline romaan, kust saame aimu Michelangelo elu, tema tausta ja tähtsamate teoste sünnilugudest ja need on uskumatult põnevad," ütles Juur. Gayford kirjutab ajast, kus Michelangelo kaasaegseteks olid teised väga kuulsad renessansikunstnikud. "Eriti Leonardo da Vinci, kellega Michelangelol alatihti mingi kana oli kitkuda. Selles loos on palju intriige ja tülisid - kokkuvõttes väga kaasaegne lugu," sõnas Juur.

Aliis Aalmann "Verihaljas"

Viimaseks soovitas Juur noore poeedi Aliis Aalmanni teost "Verihaljas". Aalmann pälvis hiljuti ka Betti Alveri kirjanduspreemia.