Islami kalendri ava-aastaks peetakse kristliku kalendri järgi aastat 622, mil islami prohvet Muhammad migreerus Mekast Medinasse. "See ei ole prohveti sünniaasta. Traditsiooniliselt peetakse sünniaastaks aastat 570," märkis Geršman. Muhammad sündis tuhandete uskude poolt asustatud keskkonda. Araabia hõimudel oli sadu erinevaid jumalusi ja Meka oli juba tol ajal oluliseks palverännu sihtkohaks.

Geršmani sõnul eksisteerib traditsiooniline viis, kuidas islami ajaloost ja tekkest räägitakse. "Traditsiooniline tähendab seda, et see on kinni teatud tekstides," sõnas ta. Ajavahemikus 610–614 ilmutas Muhammadile end peaingel Gabriel, kes käskis Muhammadil lugema hakata, kuid pärimuse järgi Muhammad seda ei osanud. "See termin, mida sellega seostatakse võis tähendada seda, et ta pole raamaturahva seast, st tema rahval polnud püha kirja," selgitas Geršman. "Ühel hetkel ta hakkas lugema ja seda peetakse esimese ilmutuse saamiseks," lisas ta.

Saadud ilmutusi asus Muhammad kuulutama ning talle tekkis järgijaskond. Kuid kuna ta kuulutas ainujumala usku polüteistlikus keskkonnas, langes ta Meka vastasseisu ja ka tagakiusu ohvriks. "Medina oli huvitatud taolise juhi saabumisest ja nende asjade kokkulangemisel taoline põgenemine Mekast aset leidis," märkis Geršman.

Oma elu lõpuks oli Muhammad suutnud organiseerida terve Araabia poolsaare suuruse kogukonna. "See kõik ühendati kokku ilmutustega, mis Medina perioodil olid rohkem kogukonda organiseerivad, seadusandlikumad, mis olid oluliseks aluseks riigi rajamisele," rääkis lektor. See, kuidas islamis on igapäevane ja religioosne omavahel tihedalt seotud, tulenebki Geršmani sõnul sellest, kuidas islam tekkis – ilmutused esinesid samal ajal riigi rajamisega.

Prohveti lahkumisega lõppesid ka ilmutused. "Korpus oli justkui kinni pandud, olemas oli hulk ilmutusi, traditsioon, kuidas prohvet ühel või teisel momendil oli käitunud, mille pinnalt tuli ehitada juba moodustunud riik jätkusuutlikuks," rääkis Geršman. Selleks valiti kaliif, kelleks sai esimesena Muhamadi lähikondne Abu Bakr. Abu Bakri troonile tõusmisega algas ka n-ö valeprohvetite ajastu, mistõttu sai kaliifi esimeseks ülesandeks juba moodustunud riigi ühendamine ühtse võimu alla, läbi mille laienes taas nii kogukond kui ka kalifaat ise.

Tekstid

Traditsiooniline versioon, miks koraani Abu Bakri ajal koostama hakati, on Geršmani sõnul see, et neid moslemeid, kes olid prohvetiga koos olnud, hakkas üha vähemaks jääma, mistõttu kardeti, et teadmised ja tekstid unustatakse ära. "Selle kogumine, mõtestamine, kommenteerimine ja selle põhjal ka islami seaduse tekkimine – sellel on suur osakaal olnud õpetlastel, kelle oluline kohustus oli seda talletada pähe õppides, kirja pannes ja hiljem kanoniseerides."

Teaduse juurde, mille poolest araabiamaad renessansiaegses Euroopas tuntuks said, jõuti läbi erinevate teaduslike ja filosoofiliste hellenistlike tekstide tõlkimise. "Samuti tõlgiti ka riigiteaduslikud tekstid ehk kuidas juhtida riiki, kuidas kasvatada tulevast valitsejat," märkis Geršman.

Ka araabia keele täiustamine ja esiletõus ning klassikalise proosakeele väljatöötamine leidsid aset 8.-9. sajandi vältel. Sellest ajast on säilinud ka kõige rohkem tekste. "See materjal on lihtsalt täiesti meeletu, mis on olemas nende ajajärkude kohta," kommenteeris Geršman.

Geršmani sõnul leiab praegusel ajal ka arvukalt eestikeelseid tõlkeid erinevatest olulistest tekstidest. Ta tõi näiteks Üllar Petersoni ja Kalle Kasemaa tõlked. "Need kommentaariumid on väga põnevad, aga muidugi jäävad nad selle teose keskseks ja mitte piisavaks, et üldistust saada," märkis Geršman. "Suuremad üldistused võivad väga lihtsalt viia üldistuseni, mis detailides hakkab kehtetuks muutuma," nentis ta.

"Arvestama peab ka sellega, et tänasel päeval on nii suur hulk araabiakeelseid tekste kättesaadavaks muutunud, et neid suuremaid üldistusi, mis eelnevalt on tehtud, on hakatud üle ja ümber vaatama," rääkis Geršman.

Selleks, et aru saada sellest, mis parasjagu Iisreali ja Palestiina vahel toimub, on Geršmani sõnul vajalik läbi töötada väga suurel hulgal tekste, mille puhul tõuseb esile ka keelebarjäär. "Sellegipoolest tahaks rõhutada, et neid tõlkeid on hakanud ilmuma ja on ka väga sisulisi ja häid artikleid, mis on meil Akadeemias ja Idakirjas ilmunud. Võib neist vabalt alustada," soovitas ta.