Romaan jutustab üleva armastusloo, mille taustal rullub lahti ka omaaegse Liibanoni kristliku ühiskonna jäik struktuur, naiste allasurutud positsioon ja sotsiaalne ebavõrdsus.

"Murtud tiivad" on kirjutatud poeetilises keeles, ning seda on peetud üheks kaunimaks araabiakeelseks teoseks. Lähis-Ida kultuuriloo tundja Helen Geršman ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hoolimata suurest erinevusest eesti ja araabia keelte vahel jälgib tõlge väga hästi Gibranile omaseid poeetilisi keelekujundeid ja stiili.

"Taoline poeetilisus oli väga iseloomulik ka araabia luulele," selgitas Geršman ja lisas, et tol ajal, kui raamat ilmus, oli romaan lapsekingades ja luule oli olulisemal kohal. "Proosavormid olid väga poeetilised selle tõttu, et autoritel endil oli lihtsam väljendada ennast luules."