Vikerraadio sageduselt tuttav legendaarne raadiohääl ja saatejuht Kaja Kärner alustas Raadiomajas tööd 1973. aastal ja on kuulajateni jõudnud 50 aastat järjepidevalt.

"Minu kõige esimene sissekanne tollasesse tööraamatusse oli augustist 1973. Ma mäletan Elfriide Ilvest, kes tollase kombe kohaselt – tegemist on läbi aegade kõige kuulsama naisteadustajaga – kirjutas üles minu nime, aadressi ja sünniaja. Ja kui ta kuulis minu sünniaega – ma ei olnud siis veel isegi 20 – siis ta ütles kuidagi niiviisi: "Ah kui vastikult noored võivad inimesed olla." See on mulle meelde jäänud," rääkis Kärner.

Kaja Kärneri tööd on hinnatud Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemiaga, Valgetähe V klassi teenetemärgiga ning Selge Kõneleja tiitliga. Just tema selge diktsiooniga esitatud teksti järgi on korduvalt kirjutatud ka Vikerraadio e-etteütluseid.

Kärnerit võlub raadiotöö puhul mitmekesisus. "Ma pean ennast kokku võtma, iga kord mugavuse mullist välja astuma, võtma ette uued teemad, uued inimesed. Mõnikord õnnestub, mõnikord on endal väga põnev, mõnikord õnnestub vähem, ma ei haaku selle teemaga, mis on kas toimetuse poolt antud või olen ise olude sunnil võtnud. Aga niisugust eduelamust ma kogen oma töös ikka veel," jagas ta.

Kaja Kärnerit saab kuulda iga nädal poliitika- ja päevakajalistel teemadel Vikerraadio "Reporteritunnis", lisaks juhib ta persoonisaateid autorisarjas "Kajalood" ja vestluseid "Vikerhommikus". Tehtud saadete ja sarjade nimekiri on muidugi palju pikem.

Oma lemmikvaldkonnaks peab Kärner kultuuri. "Kultuur, kirjandus, muusika, kujutav kunst – kõik niisugune intellektuaalne. See on ka põhjus, miks Klassikaraadio on minu lemmik raadiojaam, et sealt ma kuulen jooksvaid kultuurisündmuseid, uudiseid. Loomulikult ka kultuuriuudised "Aktuaalse kaamera" koosseisus," ütles Kuldmikrofoni laureaat.