Tiiu Tamm: Mare Kandre - eesti juurtega geenius ja mässaja
Vaba hingega Kandre pidas ennast maailmakodanikuks, ent tundmata sidet ühegi riigiga on tema loomingus siiski tunda eesti kultuuri ja keele mõjusid, selgitas Tiiu Tamm.
13. märtsil esietendub Viimsi Artiumis kaasaegne ballett "Kurat ja Jumal", mis on inspireeritud Kandre samanimelisest proosapoeemist. Lavastuse meeskonnani tõi teose helilooja Timo Steiner. Kandre omapärane kirjutamisstiil ja mõtete julgus võlusid tegijaid ja viisid lavastuse "Kurat ja Jumal" loomiseni. Kandre külluslikud fantaasiamaailmad ja värvikad karakterid inspireerisid nii heliloomingu autoreid Timo Steinerit ja Sander Mölderit kui ka koreograaf-lavastajat Teet Kaske.
Kuid kes oli Mare Kandre? Kui palju eestlased temast teavad?
Mare Kandret peetakse Rootsis oma põlvkonna omanäoliseimaiks kirjanikuks. Stockholmi ülikooli kirjandusprofessor Tomas Götselius meenutab Mare Kandret kui 1980. aastate ainsat ehtsat kirjanduslikku imelast. Kuigi kirjaniku ema oli eestlane, siis Eestis teatakse teda võrdlemisi vähe. Vaba hingega Kandre pidas ennast maailmakodanikuks, ent tundmata sidet ühegi riigiga on tema loomingus siiski tunda eesti kultuuri ja keele mõjusid. Näiteks võib tema loomingus leida eesti keelest pärinevaid või inspireeritud sõnu, mis on rootsi lugeja poolt tõlgendatud müstilise salakeelena.
Oma kirjanikudebüüdi tegi Kandre 22-aastasena, enne seda oli ta juba tuntust kogunud kunstniku ja muusikuna. Ta oli kolme erineva punkbändi laulja ja laulusõnade looja, viimastest tuntuim oli Global Infantilists. Peale oma esimese raamatu ilmumist pühendus ta täielikult kirjutamisele. Teoste väljaandja sõnul oli Kandre sedavõrd viljakas looja, et kirjastus ei jõudnud temaga sammu pidada. Eesti keelde tõlgituna on Loomingu Raamatukogus ilmunud Kandre proosapoeem "Kurat ja Jumal" (2019) ning romaan "Naene ja dr. Dreuf" (2006). Loomingus avaldati ka katkend tema pooleli jäänud romaanist "Peig põrgust". Kõik teosed on tõlkinud Marin Pärtel ning toimetanud Anu Saluäär-Kall.
Kandret iseloomustas terav maailmataju ja julgus süüvida tabuteemadesse. Julgus, mis kohati isegi ehmatab, väljendub ka Kandre keelepruugis. Tugevalt atmosfääriline keel, võimsad sugestiivsed kujundid ja teksti rütmilisus tõmbavad lugeja endasse. Kandre loomingus on gootilikku tumedust, mis hilisemas loomingus on tugevalt läbipõimitud iroonilise huumoriga.
Tugevalt feministliku kirjanikuna on tema teoste tegelased tihti noored naised, kes põrkuvad patriarhaalse ühiskonna piirangutega. Kandre üks populaarsemaid teoseid on proosapoeem "Kurat ja Jumal" (Djävulen och Gud, 1993), mis räägib alternatiivse loo maailma loomisest. Loos kohtub müüt tänapäeva tsivilisatsiooni kriitikaga. Võib öelda, et 1993. aastal ilmunud raamatu näol on tegemist varase ökokriitilise tekstiga, milles autor tabab teravmeelselt inimühiskonna olemust.
Kandre räägib loo kahest üksikust lapsest, Kuradist ja Jumalast. Kurat on armetu karvane poisike, heatahtlik ja arg, tema unistuseks on olla inimeste sõber. Jumal aga heaoluline paks poisike, kes ei huvitu oma loomingust,vaid otsib meelelahutust Kuradi kiusamisest ning pikkadest uinakutest. Pöördepunktid Kuradi elus on seotud armastusega - armastuse kaotus muudab teda, viib põrgukatelde süütamiseni ja raevuka patuste põletamiseni. Armastuse naasmine muudab Kuradi taas leebeks ja nukraks. Viimaks, kui inimkonna tegevus on muutnud maapealse viletsuse apokalüptiliseks õudusmaailmaks, toimub Kuradi ja Jumala vahel leppimine ja koos järelejäänud patustega alustatakse rasket teekonda maa põue, et leida uus maailm.
See on mõtlemapanev muinasjutt täiskasvanutele, mis puudutab tänapäeval aktuaalseid teemasid nagu inimühiskonna enesehävituslik iseloom, headuse ja kurjuse suhtelisus ning tavamõistes normaalsusest kõrvalekalduva hukkamõist. Seda kõike saadab aga inimesele nii omane lootus.
Kasutatud kirjandus:
https://www.marekandre.se/Start.html
http://www.marekandre.se/Presentation%20eesti.htm
http://www.litteraturmagazinet.se/mare-kandre/djavulen-och-gud
Toimetaja: Kaspar Viilup