Vaidlused kirjakeele normide üle on kestnud mitu aastat. Õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava kinnitati aastal 2023 ning see lähtus eesti keele arengukavast 2035. aastani. Tegevuskava nägi ette, et 2025. aastal ilmuv ÕS antakse välja EKI ühendsõnastiku kasutajavaatena. Tänavu märtsis teavitas õiguskantsler Ülle Madise ministeeriumit ja Eesti Keele Instituuti, et ÕS-i sellisel viisil väljaandmine võib minna vastuollu keele- ja põhiseadusega.

Märtsi lõpus leppisid haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.

Õiguskantsler Ülle Madise selgitas arutelusaates "Kultuuristuudio. Arutelu", et 2025. aastal ilmuv uus õigekeelsussõnaraamat vastab nüüd tänu saavutatud kokkuleppele keeleseadusele.

"Siin on võib-olla hea tagasi vaadata, miks praegune keeleseadus ja selle alusel antud määrus sellised said. Need said sellised pärast seda, kui põhiseaduse preambulisse kirjutati väga suure üksmeelega sisse, et eesti keelt tuleb eraldi väärtusena kaitsta ja muidugi ka arendada. Nüüd võib-olla tekkiski möödarääkimine, teatav segaduse selles, milline uue ÕS-i kuju võiks olla," nentis Madise, kelle hinnangul on õigekeelsussõnaraamat ühiskeele tuum, mis aitab mõista sõnade tähendust ning eristada head ja halba keelekasutust.

"Kui kirjakeele normi enam ei ole, ei ole rahval seda ühtest keelt, mis koolis võimalikult hästi selgeks saadakse. See ei takista kuidagi loomingut, mängulist keelekasutust oma eraviisilises suhtluses ega midagi muud. See on kohustuslik ainult ametlikus asjaajamises. Siin ei tohi segamini ajada ametlikku asjaajamise keelekasutust luuletekstide, ilukirjanduse, ajakirjanduse või eraviisilise vestlusega. Need on ju reglementeerimata," rõhutas õiguskantsler.

Eesti Keele Instituudi juht Arvi Tavast nentis, et teda on üllatanud, kui keeruline on seletada keeleteadust inimestele, kes ei ole sellega kokku puutunud. "Keel on väga palju keerulisem kui kirjakeele norm. Näiteks see, et eesti keel on inimeste kodukeel, see on kirjakeele normist väga kaugel olev asi," selgitas ta ning tõi välja, et näiteks mõistavad inimesed asju, mida kirjakeele normi järgi kuidagi ei tohiks mõista, sest need ei ole üheski sõnastikus kirjas.

"Samuti on silmatorkav see, et üht ja sama kirjandusteost tõlgendavad erinevad inimesed erinevalt. Isegi kirjandusprofid saavad samast teosest täiesiti erinevalt aru. See näitab inimkeele paremust võrreldes nende mehaaniliste kodeerimissüsteemidega," lisas Tavast.

Madise tõi välja, et õigekeelsussõnaraamat on kui selgroog, kust vajadusel abi saab. "See on vajalik just selleks, et sul oleks üks koht, kust sa vaatad järele, kui sul tuleb riigilt mingi kiri või teade, mida see siis tähendada võiks. Meil on erinevatel põhjustel väga erineva arusaamisvõimega inimesed ja niisugune ühiskeel peab olema, kui me tahame olla haritud ja kultuurne rahvas," sõnas ta.

Tavast ja Madise tõid välja, et kõige rohkem ohustab head eesti keelt väike lugemus. "Ise rohkem lugeda, julgustada lapsi ja noori rohkem lugema," kutsus Madise üles. "Mida teha selleks, et eestikeelset kirjandust, kas eesti keeles kirjutatud kirjandust või tõlkekirjandust, soovitatavatelt erinevatest keeltest, mitte ainult inglise keelest, ilmuks, ma ei oska kohe öelda, aga need viisid tuleb leida, sest lugemus on tõesti väga tähtis."

Õiguskantsler rääkis, et eesti keel kui eripärane mõtlemis- ja väljendamisviis ei säili, kui seda ei suudeta järeltulijatele identiteedi-, uhkuse- väärikusasjaks teha. "Nüüd tulebki noortele selgitada, et see, et me eesti keeles mõtleme, väljendume ja tajume maailma natukene teistmoodi kui inglise, prantsuse, vene, hiina, saksa, araabia keeles, on super, see on meie eelis, see on meie salabriljant. See teeb meid tugevamaks, mitte nõrgemaks," rõhutas ta.