Linnaarhitekti on Männi sõnul vaja eelkõige sellepärast, et linnaplaneerimine on ülikeeruline. "Kõigile tundub, et mis see siis ära on. Otsustan, kas teen siia tee või luban siia maja teha. Tegelikult koosneb see sadades erinevatest osadest. Teine suur põhjus on see, et linnaplaaneerimine on aeglane protsess. Selleks, et saada tulemus, võtab aega 10 kuni 20 aastat," selgitas Mänd.

Selles on oma roll ka linnavalitsustel, mis võivad muutuda kiiremini, kui planeerimisprotsessid ja linnaplaneerimine jääb lühiajaliste poliitiliste koalitsioonide teha.

"Tallinnas on küll koalitsioonid püsinud, aga näeme, et see aeg on möödas ja koalitsioonid hakkavad jälle kiiremini vahetuma. Sellisel juhul puudub pikk vaade, sest lähtutakse ühe aasta eelarvel põhinevast nägemusest, aga seda kuhu jõuame arenguga 10 või 20 aasta pärast, seda keegi ei jälgi. See ongi linnaarhitekti roll," sõnas Mänd "Terevisiooni" stuudios.

Mänd toob näiteks Valga, mida 10 aastat tagasi võis pidada depressiivseks Eesti väikelinnast, kust oli lahkunud kolmandik elanikkonnast. "Sellist uuenduslikku visiooni ei paistnud. Siis sai Valga jackpoti ehk tugeva visiooniga linnaarhitekti, kes suutis poliitikutele selgitada, et rahvaarv on nii palju vähenenud, et linna tuleb hakata teistmoodi planeerima," rääkis ta. Tänaseks on Tšehhi päritolu linnaarhitekt liikunud Valgast Tartusse.

"Eestis on valearusaam, et linnaarhitekt tegeleb ehituslubade väljastamisega. Ei. Sellega võivad tegeleda ametnikud. Linnaarhitekt tegelebki ainult linna pikaajalise visiooniga," selgitas Mänd.

Männi sõnul on Eestis puudu eksperimentaalsest linnaplaneerimisega katsetamisega. "Lääne-Euroopas on eksperimenteerimine üha enam levinud linnaplaneerimise viis. Kui Eesti taasiseseisvus oli kõigis seda uljust ja julgust katsetada ja proovida. On näha, et oleme muutunud üpris konservatiiivseks ühiskonnaks, et me enam ei julge katsetada," rääkis Mänd ja tõi eduka eksperimendi näiteks Tartu autovabaduse puiestee.

"Tallinna linn ka ikkagi toimetab. Tallinnas on tegelikult väga häid ametnikke, ei saa öelda, et Tallinnas poleks üldse teadmisi. Pigem on probleem selles, et see teadmine ei jõua linnajuhtimisse. Seal on mitu filtrit enne vahel, kui info jõuab linnapea või abilinnapea vahel," arvas Mänd.