Arhitektide liidu president Andro Mänd andis eelmisel nädalal teatepulga üle kolleeg Aet Adrale.

Aet on arhitekt, kes esindab eeskätt eesti noorte progressiivsete arhitektide vaateid ja suhtumist arhitektuuri. Koos mõttekaaslastega arhitektuuribüroost b210 pälvis Aet 2023. aasta noore arhitekti preemia. Žürii liige, The Architects' Journal toimetaja Merlin Fulch ütles toona, et nende isikupärane vaateviis toob esile tänaste Eesti noorte arhitektide silmapaistva dünaamilisuse.

Aet alustas presidendikohal kohe jõulise statemendiga: arhitektide liidu peamised sihid on edendada riigis elamuasemepoliitikat ja eluaseme kättesaadavust, aidata kaasa uue ruumiameti kui ruumiloome kompetentsikeskuse loomisele ning tõsta omavalitsuste ruumialast pädevust. Kahte viimast on arhitektide liit püüdnud ellu viia muidugi juba paarkümmend aastat, tänaseks tundub, et alguses riigiarhitekti büroo nime all käimalükatud struktuuriüksus on vähem pretensioonika nime all – Maa ja Ruumiamet – juba käeulatuses.

Noore arhitekti ja ka noore emana on Aet Ader aga just esimese teema osas pikemat aega südant valutanud. Möödunud aastal kureeris ta koos Arvi Andersoni ja Mari Möldrega Veneetsia arhitektuuribiennaalil eesti ekspositsiooni "Kodupeatus", mis rääkis inimeste kodust ja selle kättesaadavusest või siis pigem paljude jaoks kättesaamatusest.

Eluaseme soetamise võimalus, seda eriti noorena, on Eestis järjest halvenenud. Turul, eriti just uusarenduste puhul, on saadaval vaid väga kallid elamispinnad, mida keskmise või väiksema sissetulekuga elanikkond osta ei jõua.

Samale teemale osundas hiljuti ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja arhitekt Oliver Alver, kes tõi välja, et rahvastiku uuringu kohaselt on sobiva elamispinna puudumine peamine põhjus, miks noored pered linna piiri taha kolivad. Seepärast peab korterite valik linnas muutuma mitmekesiseks ning võimaldama igal leibkonnal leida endale sobiv ja taskukohane kodu.

Et asi pelgalt kurva tõdemusega ei piirduks, lõi Alver Tallinna tarvis hea kortermaja kavandamise juhendi, mis peaks aitama olukorda parandada.

Paraku jääb aga juhendiga tutvudes arusaamatuks, kuidas seeläbi korterid noortele kättesaadavamaks muutuvad – pigem vastupidi – dokument tagab küll Tallinnas senisest kvaliteetsema elamufondi, aga elamispinna maksumus tõuseb juhendi järgimisel hüppeliselt.

Toon siinkohal mõned näited sellest dokumendist:

• parkimine elamu juurde tuleb kavandada valdavalt hoone mahtu, samuti autopandus – see on sadu kordi kallim lahendus kui lubada parkida hoovis maa peal.
• Elamu trepikoda peab olema aknaga – paljudel juhtudel on palju ökonoomsem teha trepikoda hoone keskele ja anda sinna vaid ülavalgus.
• Köögid peavad olema aknaga. Lahendus, kus köök on pika ja kitsa toa taga, pimedas nurgas, ei ole kvaliteetses ja hästi lahendatud korteris sobilik, ütleb Alver. See võib tähendab üsna kallist elamu skeemi, kus hoone perimeeter peab olema piisavalt pikk, et välisseina äärde mahutada kõik toad ja ka köök. Alver ütleb, et kortermaja laius ei tohigi olla rohkem kui 14 meetrit, mis aga tähendab majal suhteliselt pikka välisperimeetrit, mis hakkab vastu töötama energiatõhususe nõudele ja muidugi mõjutab ka korterite hinda.
• Alates kolmetoalisest korterist peavad eluruumide aknad avanema vähemalt kahte ilmakaarde – see tähendab, et korter, kui ta pole hoone nurgas, peab ulatuma läbi maja. Mis omakorda tähendab majas palju trepikodasid ja sinna juurde kuuluvaid lifte.
• Igal korteril peab olema umbes 10 m2 suurune rõdu või lodža mida saab mugavalt suvemööbliga sisustada – kindlasti on rõdu väga hea element, mis tõstab elamise kvaliteeti, aga kui sul pole raha, et osta rohkem kui 30m2 elamispinda, oled sa siis valmis maksma suure rõdu eest? Võibolla ajaks asja ära ka paar prantsuse rõdu?

Täna algavad Tallinnas uute korterite hinnad 4000 eurost ruutmeetri eest. Kinnisvarafirmade liidu juhi Andres Aaviku sõnul tõuseb juhendit järgides eluruumi ruutmeetri hind veel umbes 800 eurot ja keskmine korter kallineb umbes 40 000 euro võrra.

Arhitektide liidu uut presidenti kuulates meenus mulle mu esimene oma elamispind. See oli väike madala laega ateljee puumaja soklis. Ruumis oli külmavee kraan ja puupliit kütmiseks, käimlasse minekuks pidi jooksma üle hoovi ja sammuma teisele korrusele, sest esimese korruse ühiskäimlat hoidsid majaelanikud lukus. See oli see, mida nõukogude tudeng sai endale lubada. Polnud küll teab mis mugav, aga milline elukvaliteedi tõus see oli, kui sai kolida kõigi mugavustega paneelikast vanemate silma alt ära oma loomingulisse pessa!

Paraku ei luba täna askeetlikke elamispindu teha ka meie kehtivad seadused ja määrused. Meil peab olema aastaringselt võimalik toas käia suveriietes, uues korteris peab olema soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, korter peab saama nõuetekohaselt päikesevalgust, aga samas olema ka varjestatud, et üle ei kuumeneks, ükski tuba ei tohi olla väiksem kui 8 ruutmeetrit, kitsam kui 2,4 meetrit ega madalam kui 2,5 meetrit, katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema vähemalt toa poole pinna ulatuses ja korteri juurde juurde peab kuuluma ka normidele vastav parkimiskoht.

Seega ei maksa kallite korterite kerkimises süüdistada arendajaid, kes oma toodangu eeskätt jõukatele suunavad ning ka mitte neid rikkaid, kes korterid endale teiseks või kolmandaks elupinnaks ostavad, neid külaliskorteritena välja rendivad või lihtsalt tulevikku investeerivad ja tühjalt seista lasevad.

Muidugi tähendab see tugevat segregatsiooni linnaruumis: jõukad mõnulevad uutes moodsates majades, vaesematele jäävad "mägede" paneelikad.

Kui tahetakse ka uutesse majadesse luua keskmisest madalama hinnaklassiga kortereid, siis saab seda teha eelkõige kokku hoides ehitushinnalt. Igas uuselamus võiks olla suurte rõdude, kõrgete lagede ja mitme vannitoaga korterite kõrval müügil ka askeetlikumad korterid. Näiteks ebastandardsed katusekorterid või ateljeekorterid soklikorrusel, kus saab siis elada seni kui jõukus lubab I klassi pinnale kolida. Kas on ikka vaja ette kirjutada, kui suures ruumis inimene võib magada, kui kõrges toas lapsed mängida või kus seinas peab olema köök?

Soovitused kvaliteetse eluruum tegemiseks on muidugi alati teretulnud!