X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Margit Mutso arhitektuurikommentaar. Arhitektuuriaasta 2023

Põltsamaa loss
Põltsamaa loss Autor/allikas: Raivo Laanes

Margit Mutso vaatab oma arhitekuurikommentaaris tagasi möödunud arhitektuuriaasta olulisematele hetkedele ja tegijatele ning seab ootused uuele aastale.

Lõppenud aastale tagasi vaadates võivad eesti arhitektid üsna rahule jääda. Eestis viidi läbi oma paarkümmend avalikku arhitektuurvõistlust, millest kõige suurejoonelisem oli Tartu Südalinna Kultuurikeskuse ehk SÜKU võistlus, kuhu saabus üle ilma 108 ideeprojekti, millest rahvusvaheline žürii valis etteotsa lausa kaks eesti arhitektide tööd: 1. koha saavutas 3+1 arhitektide ja Kino maastikuarhitektide võistlustöö "Paabel" ja teise koha Kadarik Tüür Arhitektide ideekavand "Tarte Tatin." Sellist edu pole meie arhitektidel rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel ammu olnud!

Eesti arhitektuurimaastikul on oma kümmekond arhitektuuribürood, kes järjepidevalt võistlustel osalevad. Möödunud aasta edukaimad võistlejad olid 3+1 arhitektide, kes võitsid lisaks SÜKU-le ka Viljandi ordulinnuse külastuskeskuse võistluse, kõrval Molumba ja Arhitekt Must.

Molumba möödunud aasta võitude nimistusse kuuluvad Haapsalu linnavalitsuse uus hoone ajaloolisel lossiplatsil, Eesti Taimekasvatajate Instituudi aretuskompleksi hooned Jõgeva alevikus ja Tallinna Vanasadama A-terminali kvartal.

Eelmise aasta võistluslinna tiitel võiks minna Narvale, kus lisaks eelmainitud Peetri platsi võistlusele toimus veel peatänava ja munitsipaalmajade arhitektuurivõistlus. Peatänava võit läks LARStuudiole, munitsipaalmaju aga hakkavad projekteerima läti arhitektid büroost a part.

Läbi võistluse leidsid arhitektuuriidee veel mitmed väiksemad Eestimaa kohad:

Verevi sai uue rannahoone projekti, seda hakkab projekteerima arhitektuuribüroo Argus, Kilingi-Nõmme uus keskväljak maandus Stuudio Tallinna töölauale, Rae valla vallamaja võistluse võitis Salto ning Keila jõeäärse promenaadi võitis maastikuarhitektuuribüroo Väli.

Koostöös ukrainlastega toimus Eestis põnev võistlus väikese peremajade tüüpprojekti leidmiseks. Plaan on majad kokku panna elementidest, mis toodetakse Eestis ja viiakse Ukrainasse, kus nad kokku monteeritakse ning neist saavad kodud sõjas orvuks jäänud ukraina lastele. Võitjaks tuli DAGOpeni kavand "Hata".

2023. aastal valminud arhitektuuriobjektidest hinnati kõige kõrgemalt ehk KULKA arhitektuuri valdkonna peapreemiaga Põltsamaa lossi rekonstrueerimist – arhitektuuri autorid Studio Argus, Lumia ja ARCProjekt ning maastikuarhitektuuri autorid Artes Terrae ja Projektbüroo. Ajal, mil kõige tõsisem küsimus arhitektuuris on ehitise süsinikujalajälg, oli see valik ootuspärane. Nii nagu ka arhitektuuri sihtkapitali preemia pälvinud Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium, mis on valdavalt ehitatud väikese süsinikujalajäljega puidust. Hoone arhitektuuri lõi Arhitekt Must, sisearhitektuuri Pink ja maastikuarhitektuuri Kino. Samasse ritta läheb ka arhitektide liidu aastapreemia saanud Salto ja Pingi projekteeritud Paide gümnaasium, mis koosneb ajaloolisest hoonest ja sellele lisatud uuest puitmahust.

Arhitektide liidu eestvedamisel anti seekord tavapärase eramupreemia asemel elamupreemia. See tähendab, et preemiale konkureerisid kõik elamud tillukestest suvemajadest suurte kortermajadeni. Ka siin jäi peale keskkonnasäästlik valik – Mari Hundi ja Hanna Karitsa projekteeritud pisike kohalikust puidust vanale vundamendile ehitatud Põro maja Võrumaal. Nii mõneski tekitas see valik küsimusi, võibolla isegi solvumist – suur keerukas elamu nõuab palju rohkem tööd, vaidlemist, pingutust, aga preemia – võta näpust – läheb minimajale. Lisaks kerkis päevakorda laiem küsimus – kas elamu on ka näiteks vanadekodu, pansionaat, külaliskorteritega maja või ühiselamu?

Ka maastikuarhitektid hindavad eelkõige keskkonnasõbralikkust. Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia laureaat Uus -Veerenni park torkas silma eeskätt oma nutika taaskasutusega – vanad betoontükid, lagunenud asfalt ja muud jäägid leidsid Kino maastikuarhitektide projektis uue funktsiooni ja kujunduse. Kõrgelt hindasid kolleegid ka Kino raamatut "Vältimatu väliruum".

Teine maastikuarhitektide aastapreemia laureaat oli Tallinna loomaaia ekspositsiooniala "Pilvemets," mille maastikuarhitektid büroodest Sala Terrena ja ConArte tõid meie külma kliimasse tükikese eksootilisest Kagu-Aasia vihmametsast.

Suurim eesti arhitektide ülesastumine oli möödunud aastal kindlasti XVIII Veneetsia biennaalil. Projekti "Kodupeatus" kuraatorid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson arhitektuuribüroost b210 koostöös lavastajate Liisa Saaremäeli, Keithy Kuuspu, stsenograaf Kairi Mändla, dramaturg Jan Kausi ja helilooja Markus Robamiga lõid Veneetsias asuvasse korterisse installatiivne lavastuse, mis käsitles elamispinna kättesaadavuse ja kodu tähenduse teemat. Eestlaste Veneetsia "kodu" külastas 13 000 inimest.

Kodumaistest näitustest sai kõrgeima tunnustuse – arhitektuuri sihtkapitali näitusepreemia – Andres Kure ja Mai Laanemetsa kureeritud "Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel." Näitus tõi vaatajani 1960.–1980. aastate arhitektuuri ja kunstivaldkonna utoopiaprojektid.

2023 aasta märksõnad on kindlasti ka Estonia teatri juurdeehitus ja Tallinna Linnahall, mille ümber arutelu ja vaidlused ei paista lõppevat veel nii pea.

Kui eelmine aasta oli arhitektidel üsna töörohke, siis uue aasta poole vaadatakse pisut umbusklikult – tunda on, et ehitusmaht väheneb. Mis muidugi vastab hästi aasta alguses ilmunud Maja ajakirja üleskutsele kehtestada uue ehitamisele moratoorium. Õnneks ootab meid ees umbes 14 000 renoveerimist vajavat elamut ning ka tsiviilkaitseehitiste osas astutakse ehk varjumistähiste kleepimisest sammukese kaugemale.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: