Romaani hakkas Teede kirjutama sellepärast, et raamatukaante vahel saab ta rääkida lugusid, mida Õnne tänaval rääkida ei saa. "Kogu "Õnne" elu toimub pisikeses linnas kuskil Viljandimaal ja mina tahtsin väga pikka aega rääkida sellist Tallinna lugu Tallinna naistest, noorematest inimestest. Nii et "Õnnega" võib-olla meeleolud kattuvad, aga sisu ja sündmused on ikka täitsa uued," selgitas Teede.

""Õnnet" kirjutades vaatan ma rohkem Excelit kui Wordi. Režissööri ja assistendiga on vaja teha graafikud, milliseid näitlejaid me lubada saame, kui palju näitlejaid, milliseid lokatsioone, kes saab üldse tulla. Proosa on selles mõttes minu jaoks külluse salv, et võin lihtsalt ükskõik mis lokatsiooni minna, rännata ajas edasi ja tagasi, võin käia Hiiumaal või mõelda välja mingeid rahvakogunemisi Vabaduse väljakul, mida teleseriaalis on võimatu teha," tõdes Teede.

Teede esikromaan "Kateriin ja kurjad onud" räägib 35-aastasest Kateriinist, kes pealtnäha elab ideaalses maailmas Pääsküla aedlinnas. Tal on loominguline töökoht, teatriharidusega elukaaslane ja väike armas lasteaialaps, suurest majast rääkimata. Kui algab sõda Ukrainas, saabub majanduslangus ja laenuintressid tõusevad kõrgustesse, avastab Kateriin, et ta mitte ainult ei jaksa oma elu üleval pidada, vaid kogu senine õhuloss variseb kolinal kokku.

Lasteaias kohtab Kateriin juhuslikult oma parima sõbranna Marianni vägivaldset eksmeest Maarekut, kes omal ajal Marianni poolsurnuks peksis. Kui Kateriin saab teada, et Maarek kandideerib riigikogu valimistel, hakkab ta mehelt raha välja pressima. Mida rohkem pressib, seda rohkem tahab, tõmmates endale kaela üha uusi pahandusi.

Raamatu selgroog on küll naistevastane vägivald, aga Teede toonitas, et ei kirjutanud raamatut ainult naistele. "Ma arvan, et tegelikult meestele on ka seda huvitav pakkuda ja mind väga huvitab meeste arvamus selle kohta. Loodan, et mehed saavad sealt naiste kohta teada asju, mida nad varem ei teadnud," rääkis Teede ning lisas, et raamatus tuuakse lagedale ka naiseks olemise füüsiline pool.

Üks raamatu tegelasi on ka Volvo, mille rooli tagant on palju kirjeldatud Tallinna ja erinevaid olukordi, mis autoakende taga toimuvad. "See tekkis vist koroonaajal. Mul on endal ju kodus väga väikesed lapsed ja selleks, et ma saaksin rahulikult kirjutada, pean kodust välja minema ja mul on ka vana Volvo. Ja koroona ajal, kui kõik kohvikud, kus ma muidu tööd tegemas käin, olid kinni, siis ma väga palju kirjutasin oma autos," rääkis Teede ning lisas, et võib koostada nimekirja Tallinna parklatest, kus on väga mõnus kirjutada.