Umbes 25 aastat tagasi lendas kõrgelt Claire's Birtyhday laul "Venus", mis pärit samanimeliselt albumilt ja mis tõi esmakordselt laiema avalikkuse teadvusesse nime Vaiko Eplik. Epliku tollane bändikaaslane ja kaasteeline Jaan Pehk meenutas "Vikerhommikus", et kui album 2000. aastal ilmus oli ambitsioon plaadiga kaugele maailma minna.

"Noore ja ägeda bändi puhul ongi see ju normaalne viis, kuidas sellesse suhtuda. Ise 25 aasta taha vaadates võin öelda, et loomulikult oli see väga äge aeg. Kaks aastat enne seda mina Vaikoga tutvusingi," rääkis Pehk.

Otsus Eplikuga koos muusikat tegema hakata keerukalt ei tulnud ja headeks sõpradeks saadi kiiresti. "Kui Vaiko mind 1998. aasta oktoobris oma ansambli proovi kutsus ja kui ma esimese proovi nendega kaasa tegin, siis ma sain aru, et ma olen millegi väga huvitava juurde sattunud ja mul oli selle kõige üle äärmiselt hea meel. Mõtlesin, et ükskõik kui kaua see kestab, siis hetkel olen ma oma muusikaliste tegemistega väga heas kohas. Nüüd on meie ühine muusikaline teekond 27 aastat ja aeg-ajalt ka jätkub," selgitas muusik.

Vaiko Epliku muusikaline pool on Pehki sõnul olnud kogu nende tutvuse jooksul väga särav ja avar. "Eks inimene ise muutub eakamaks saades natukene rahulikumaks. See on selge. Vaiko ei olnud tol ajal kindlasti nii rahulik kui praegu, oli energilisem," tõdes Pehk.

Arrogantsus, mida Eplikule noorena omistada võis, oli Pehki sõnul pigem väljapoole suunatud kuvand. "Kui inimene paistab noorena hästi arrogantne, siis see ei tähenda, et ta sisemuses seda peaks olema. Vaiko on olnud läbi selle aja, kui mina olen temaga ühte teed käinud, väga südamlik ja soe inimene. See pehmus on tema sees kogu aeg olemas olnud ja ta on kogu aeg kahe jalaga maa peal olnud," arvas Pehk.

Pehk ja Eplik on koos mänginud ka ansamblis Koer ning improvisatsiooniline kollektiiv Eliit. "Kus siis sai kokku sõpruskond, läks lavale ja hakkas musitseerima eelnevalt midagi kokku leppimata. Neid salvestusi on ka omajagu olemas ja võib-olla on see üks nendest asjadest, mis on mulle kõige rohkem muljet avaldanud," sõnas Pehk.

"Vaiko on alati hea meelega ka mind stuudios aidanud, kui ma näiteks midagi salvestan. Vahel ma palun tema kõrvalpilku või abi, küsin, mis ta seal millestki arvab ja ta tuleb alati hea meelega, on minu muusikas ka minu kaasteeline."

Pehki sõnul on Eplik stuudios hästi kannatlik ja samas hästi kiire lahenduste pakkuja. "Oskab leida häid lahendusi ja oskab teha ka kompromisse, mis on lõpuks kõigile head ja kasulikud, eriti muusikale endale," rääkis Pehk ning lisas, et oskus kompromisse teha on Eplikul ajas kindlasti paranenud.

"Näiteks Claire's Birthday oli kindlasti selline projekt, kus suurem osa oli tema käekiri ja tema looming, aga ega keegi sinna vahele ei tükkinud ka. Kompromissi all ma pidasingi seda silmas, et ta oskab ka pehmelt neid asju ajada. Kui mina ütlen, et mulle meeldiks nii, siis ta suudab selle kiiresti ära põhjendada, et võib-olla ikkagi nii oleks parem. Ma ei ole võib-olla kohe nõus, aga hiljem, kui kõik on valmis saanud, siis mõtlen, et kuidas ma ise aru ei saanud, et nii oligi õige, nagu Vaiko ütles. Midagi ei ole teha. Võib-olla nimetatakse seda musikaalsuseks," naeris Pehk.