Neljapäeva õhtul antakse Vaiko Eplikule üle Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku auhind. "See peab olema päris nupust nikastatud, kes siis saab suure au osaliseks ja kellele see mitte midagi ei tähenda. Ma olen väga rõõmus," lausus Eplik.

Möödunud aastal andis Vaiko Eplik koos ansambliga Eliit välja albumi "Lähen müüjaks", mis põhineb Betti Alveri tekstidel. Eplik meenutas, et enne viimase albumi tegemist oli tal üle mitmekümne aasta elus periood, mil ta ei kirjutanud aasta jooksul ühtegi laulu.

"Ma tegin küll muusikat, aga tekst ei jooksnud. Kui aasta oli juba täis, siis mul hakkas natukene sügelema ja mõtlesin, et peaks otsima materjali. Mulle meenus, et kunagi aitas mind sarnasest olukorrast välja Andres Ehini looming. Siis mõtlesin seekord, et ma olen liiga vähe naisi viisistanud ja iga kord stuudiosse minnes valisin ühe luulekogu mõnelt eesti naisautorilt. Nendest Alver tuli ja jäi," rääkis muusik, kuidas ta Alveri viisistamiseni jõudis.

Eplik tunnistas, et ta oli perioodi, mil ta ühtegi laulu ei tee, terve elu kartnud. "Ma mõtlesin, et kui see päev tuleb, siis see on minu jaoks maailma lõpp, see on minu jaoks katastroof, aga ei olnud. Tegelikult ei olnud mul selle aja jooksul mitte midagi selle vastu," sõnas ta. "Ma arvan, et tegelikult ei oleks ka midagi hullu, kui ma ka ühel hetkel lõpetaks ja ma teeks muusikat ainult enda lõbuks. Mingis mõttes oleks selles suur ilu ja sellest ei oleks katki mitte midagi."

Eplik peab lugu ilusast eesti keelest. "Kui see ei ole meie jaoks tähtis, siis kelle jaoks on? Ma ei suhtu ka halvakspanuga eestlastesse, kes ingliskeelset muusikat teevad, aga seda teeb nagunii terve maailm. Ma olen seda meelt, et kuna eestlane juba iseenesest on selline haruldus, siis see mingis mõttes kohustab. Ja kohustab seda enam, et meil on imeilus keel," märkis ta.

Looming kui religioon

Nii 2022. kui ka 2024. aastal tegi Vaiko Eplik Vikerraadios autorissarja "Muusika nõudlikule maitsele", kus muu hulgas võeti fookusesse kristlik eesti räpp ja tantsumuusika ja 70-ndate psühhedeelne rokk.

Eplik peab raadiotööd oma sisemise tunde jätkuks. "Minu religioon on muusika," märkis ta. "Mulle ei lähe väga Jeesus Kristus korda, ma olen väga tänulik, et ta väidetavalt kõik mu patud lunastas ja see on super, aga ma arvan, et minu Jeesus on Johann Sebastian Bach."

Eplik on ise ka usin raadiokuulaja. "Ma tunnen, et ma õpin raadiost väga palju," sõnas ta. "Ma olen kogu oma elu ülisuur raadiofänn olnud."

Teater ja film

Muusika kaudu on Eplik ka teatri ja filmiga tihedalt seotud olnud. Ta on mänginud kolmes muusikalis ning andud kõla paljudele filmidele ja lavastustele. Selleks, et pakkumine vastu võtta, peab ta leidma kolm väga mõjuvat põhjust, miks seda teha. Raha ei tohi olla üks põhjustest.

Teatri puhul võlub Eplikku kollektiivsus. "Üks on see siin ja praegu aspekt, aga see võib varieeruda õhtust õhtusse. Aga mina, kes ma olen 15 aastat üksinda stuudios istunud ja egomaniakina kõike üksi teinud, siis mulle tundub, et teater on minu jaoks olnud alati see koht, kus teiste inimestega koos töötada," rääkis muusik.

Teatriga seob teda ka abikaasa Marian Eplik, kes on näitleja Eesti Draamateatris. Eplik tõdes, et kuigi abikaasa esietendusel tunneb temagi publikus istudes närvikõdi, näeb ta etenduse ajal laval siiski tegelast, mitte oma abikaasat. "Marian on nii hea näitleja, et kui see lugu jooksma hakkab, siis ma ei vaata teda kui Mariani, ma vaatan teda tegelasena. See võib-olla vaimustabki mind tema juures."

Alanud aasta esimeses pooles jõuab kinodesse kaks filmi, mille muusikalise kujunduse eest on Vaiko Eplik hoolt kandnud: jaanuari lõpus esilinastub Jaan Tootseni dokumentaal "Kikilipsuga mässaja", mis heidab pilgu president Toomas Hendrik Ilvese viimastele ametiaastatele. Veebruaris jõuab kinodesse Rain Tolgi ja Andres Maimiku "Jan Uuspõld läheb koju".  

Lapsed on elutöö

Loomingulise pärandi asemel peab Eplik oma elutööks oma kolme last. "See on see, mille üle ma olen kõige uhkem ja see on kõige tähtsam asi minu elus," lausus ta. "Muusika on paratamatus. See, et ma muusikat olen tootnud suurel määral, see on mingis mõttes selline asi, mida ma oleks teinud ühegi auhinnata ja publikuta," usub Eplik.

Eplik leiab, et looming on inimesest lahutamatu. "Kui sa inimesena ei arene, ei saa areneda ka sinu looming. Kohati mulle tundub, et ilma lasteta ja ilma selle perekondliku eluta ei ole sul mingis mõttes tõukepunkti, millega mägesid liigutada," sõnas ta. "Minu looming võrsub minu elust ja ma vahendan enda inimkogemust. See on ainuke huvitav asi minu juures."

Raha pärast muusikat ei tee

Eplik oli aastaid Eesti Autorite Ühingu esimees. Heites pilgu kultuurivaldkonnale, tõdes ta, et rahaga kaunite kunstide valdkonnas täna enam priisata pole.

"Ma räägin teinekord lava taga noortele kolleegidele aegadest, kui mul ilmus CD, müüsin seda 4000 eksemplari ja ma ei pidanud poolteist aastat ühtegi kontserti andma. Ma sain olla lastega kodus, mõelda, mida ma järgmiseks teen ja lihvida oma järgmist plaati. Nad kuulavad seda suurte silmadega, nad ei suuda uskuda, et selline aeg on olnud. Ja veel kümme aastat tagasi!" meenutas ta ja lisas, et vaatamata sellele ei ole ta rikkaks saanud.

Viimastel aastatel on räägitud üha enam sellest, et tehisaru (AI) võib loomeinimestelt tulevikus töö võtta. Seda Eplik ei usu. "Sama reaalne kui see, et AI võtab meilt kõigilt töö ära, on see, et ta hakkab seda meile tulevikus hoopis andma, sest sa sisestad teksti, määrad oma tellimuse, mingid žanrid, mida tahad saada, ja ta annab sulle kümneid variante, aga nende vahel valikut teha ta ju ei oska. Siin ongi võtmeküsimus, et kes teda treenib," tõi ta välja.

Küll aga on Eplikul siiski mõningad kahtlused selles osas. "Üks osa probleemist on, et see vähendab muusikaturu osa ja ka sissetulekuid, mis autoritel või mis tahes muudel selles vallas osalejatel on või võivad olla," märkis ta. Samuti valutab ta AI-ga seoses südant keskkonna ja raha liikumise pärast. "Väga küsitava moraaliga inimesed saavad ropult rikkaks, see on see kurb asi, aga seda kahjuks ei saa muuta."

***

Kultuurisaade "OP" on ETV eetris neljapäeviti kell 20.