Georg Jakob Salumäe teos jõudis rostrumi soovitatud teoste hulka

Rahvusvaheline heliloojate rostrum toimus tänavu esmakordselt Riias, tuues kokku 23 raadioorganisatsiooni ning pakkudes laia ülevaadet nüüdismuusika hetke suundumustest. Eesti heliloojad ja interpreedid paistsid nädala jooksul silma mitmel tasandil.
11.–15. maini toimus Riias esimest korda rahvusvaheline heliloojate rostrum. Järjekorras 72. rostrum toimus Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC), Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ja Läti Raadio 3 Klasika koostöös.
Üks olulisemaid nüüdismuusika rahvusvahelisi kohtumispaiku tõi Läti Raadio ajaloolisse stuudiosse kokku 23 raadioorganisatsiooni üle maailma. Pärast mitmeaastast pausi olid taas esindatud näiteks Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania raadiod ning osales ka Tšiili.
Kuulamisele tuli kokku 40 teost, neist 11 noorte heliloojate kategoorias. Tähelepanu pälvis ka täielik sooline tasakaal – pooled osalevatest heliloojatest olid naised ja pooled mehed. Nädala jooksul kuulati kaheksa kuulamissessiooni jooksul ligi üheksa tundi muusikat.
Tänavuse rostrumi üheks suuremaks uuenduseks oli esmakordselt kasutusele võetud online-hääletamissüsteem, mis võimaldas delegaatidel esimest korda elektrooniliselt hääletada.
Rostrumi üldkategooria võitis Serbia helilooja Jug Markovići monumentaalne teos "Stabat Mater", mis ühendas keskaegse sakraalteksti ja nüüdismuusikalise kõlamaailma intensiivseks dramaturgiliseks tervikuks.
Noortekategooria võitis Tšehhi helilooja Haštal Hapka teos "Chlapec s šedivými řasami" ("Poiss hallide ripsmetega"), mille habras ja nostalgiline kõlapilt lähtus antiiksete lasteklaverite kõlamaailmast.
Georg Jakob Salumäe teos jõudis rostrumi soovitatud teoste hulka
Eestit esindasid tänavu Georg Jakob Salumäe ansambliteos "Silmavees" ja Rasmus Puuri orkestritöö "Trikster".
Eriti elavat huvi äratas Salumäe teoses kasutatud kromaatiline kannel, mille kõlavõimalusi ja rolli nüüdismuusikas delegaadid põhjalikult arutasid. Märgiti ka helilooja ideed siduda kannel, klavessiin ja harf ühtseks kõlamaailmaks.
Salumäe teos "Silmavees" valiti noortekategooria soovitatud teoste hulka ning saavutas üldarvestuses viienda koha. See tagab teosele laia rahvusvahelise leviku, sest järgmise hooaja jooksul esitlevad seda kõik rostrumil osalenud raadioorganisatsioonid ja mitmed EBU liikmed.
Lisaks tõusis Salumäe veel ühe märgilise faktiga – ta oli tänavuse rostrumi noorim helilooja.
Rasmus Puuri "Trikster" pälvis tähelepanu oma energilise ja mängulise dramaturgiaga. Samas märgiti, et sarnase impulsi ja liikumisdünaamikaga orkestriteoseid kõlas kavas mitmeid, mis tõi tema teosele tugeva võrdlusraamistiku.
Tänavune rostrum tõi esile ka mitmeid Eesti seoseid teiste riikide teostes. Läti helilooja Santa Ratniece, kelle teos "Moorland Glow" kuulus tänavusse programmi, on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias helilooja Helena Tulve juhendamisel ning omandanud seal 2007. aastal magistrikraadi.
Leedu raadio esitatud Justina Repečkaitė teose "Millefleur" esiettekande salvestusel osales Tallinna Uue Muusika Ansambel, ettekanne toimus festivalil Balti Muusika Päevad.
Riia rostrum kui nüüdismuusika keskpunkt
Läti Raadio on osalenud rostrumil alates 1993. aastast, kuid tänavu toimus sündmus esmakordselt Riias. Läti avalik-õigusliku ringhäälingu juhid rõhutasid avamisel, et rostrum on sild heliloojate, interpreetide, raadiote ja kuulajate vahel.
Kuulamissessioonid toimusid Läti Raadio legendaarses stuudios, mida peetakse üheks Baltikumi parima akustikaga salvestusruumiks. Hoone ehitati 20. sajandi alguses pangahooneks ning Läti Raadio kolis sinna 1946. aastal. Stuudios on salvestatud ka Grammy auhinnaga pärjatud albumeid.
Rostrumi kõrvalprogrammis kohtusid delegaadid Läti heliloojatega, toimus Läti nüüdismuusikale pühendatud kammerkontsert ning külastati Läti Raadio maja ja Raadio 3 Klasika toimetust.
Nädala üheks eredamaks sündmuseks kujunes ka Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri 100. hooaja lõppkontsert, kus dirigendipuldis oli Kristiina Poska ning Beethoveni viiulikontserdis astus solistina üles Hans Christian Aavik. Eesti muusikute osalus tõi rostrumi nädalasse tugeva Balti koostöö mõõtme.
Lisaks kuulamistele toimusid arutelud nüüdismuusika ja avalik-õiguslike ringhäälingute tuleviku üle. Mitmed Euroopa raadiote esindajad tõid esile keerulise olukorra: kärbitakse nüüdismuusika saateid, vähendatakse salvestusi ning suureneb surve kuulajanumbritele ja digitaalsele mõõdetavusele.
Samas rõhutati rostrumi rolli rahvusvahelise koostööplatvormina, mis aitab nüüdismuusikal püsida nähtavana. Arutati ka võimalust veelgi laiendada osalust väljapoole Euroopat ning muuta formaat paindlikumaks.
Alates 1954. aastast on rahvusvaheline heliloojate rostrum olnud üks olulisemaid nüüdismuusika leviplatvorme maailmas. Euroopa Ringhäälingute Liidu kaudu jõuavad teosed kümnete raadiote programmidesse üle maailma.
Möödunud hooajal mängiti rostrumi teoseid üle 600 korra. Lisaks kogus kõrvalprojekt Streaming Week üle 2000 unikaalse kuulamise. Aktiivsemad levitajad olid Mehhiko, Ungari, Leedu, Poola ja Serbia raadiod. Enim mängitud teoste seas oli ka Eesti helilooja Gregor Kulla "Wait I'm forgetting something".
72. rahvusvahelise heliloojate rostrumi kokkuvõttesaade on Klassikaraadio eetris teisipäeval, 19. mail kell 21.
Toimetaja: Karmen Rebane, Johanna Mängel














