2009. aasta lõpus valminud dokumentaalfilm on jatkuvalt ajakohane, see jutustab Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ning kodutütarde 1920ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Paljud Eesti naiskodukaitsjad kaotasid oma elu Gulagi surmalaagris ja Soome lottad tembeldati Nõukogude Liidu nõudel fashistideks.

Filmiesitlusele järgnes arutelu filmi autori Imbi Paju ja aukülalise, endise Soome kaitseministri ja praeguse ŪRO eriesindajaga inimõiguste alal, Elisabeth Rehniga. Diskussioonis osales ka Vilniuse Ülikooli soo-uuringute keskuse juhataja professor Dalia Leinarte. Üritusele on kutsutud Leedu riigiasutused, sõjaväelased, naisteorganisatsioonid, ülikoolid ja rahvusvahelised organisatsioonid ning Eesti-Leedu Seltsi liikmed ja kirjastajad, kultuuriinimesed ja ajakirjanikud. Leedu publik samastus filmis esinenud naiste saatustega, seda enam et enne sõda tegid Eesti, Soome , Skandinaavia, Balti ja Poola naiskodukaitsjad tihedat koostööd, et hoida ära riikidevahelisi konflikte ja olla valmis kriisiolukordadeks.

Diskussiooni juhtinud Eesti suursaadik Toomas Kukk ja Soome suursaadik Harri Mäki-Reinikka, tuletasid meelde, et sel aastal möödub 75 aastat Molotov-Ribbetropi pakti traagiliste tagajärgedega salajasest lepingust, mille tulemusel paljud asjad hakkasid inimeste elus ja meie territooriumil liikuma vales suunas.

Imbi Paju ütles, et tema film ja samanimeline raamat ei räägi ainult minevikust, vaid need korrigeerivad ka täna geopoliitilisi emotsioone. "Me saame läbi filmide ja raamatute, mis minevikust räägivad, uurida inimmõistuse varjukülgi, mis annavad endast meie elus märku ka täna seda nii inimestevahelistes suhetes ja territooriumitel, kus pannakse toime,alandamisi, piinamisi ja kus inimelu on ohus."

Soome ja Eesti suursaadikud tuletasid meelde, et Läänemerd ja Soome lahte on vägivaldsed rezhiimid kasutanud riikide vahel eraldusjoone loomisel, kuid õnneks nüüd on teisiti ja seda tõestab, Põhja riikide ja Balti riikide koostöö ja mh. Läänemeremaade Nõukogus. Alanud aastal on Eesti nii Põhjamaade ja Balti riikide NB8 koostöö koordineerija kui Balti koostöö eesistuja. Koos Soomega on Eestil kanda palju vastutust. Arutelu lõpuks tõdeti, et ajalool on komme end korrata, kui seda nõiaratast ei osata peatada. Vägivallamustrid on ajast ja kohast sõltumata ikka ja jälle samad.