90 raamatut 90 päevaga. Andrei Ivanov, "Bizarre" ({{commentsTotal}})

Andrei Ivanov
Andrei Ivanov Autor/allikas: Wikipedia/Ave Maria Mõistlik

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2014.

Kuigi Venemaal Sotšis toimuvad taliolümpiamängud, on see Ukraina aasta. Kiievis, Maidanil hukkub üle saja inimese. Veebruaris tagandab Ukraina ülemraada president Viktor Janukovõtši, kes põgeneb Venemaale. Algab Krimmi kriis. Krimmi ilmuvad eraldusmärkideta Venemaa sõjaväe varustuses relvastatud üksused ja hõivavad tähtsamad ametiasutused ning piiravad ümber Ukraina sõjaväebaasid. Malaysia Airlinesi lennuk 239 reisijaga kaob India ookeani piirkonnas jäljetult. Ja veel üks katastroof Malaisia lennukiga. Juulis tulistatakse Ukrainas Donetski oblastis maa-õhk-tüüpi raketiga alla Malaysia Airlinesi lennuk, kus hukkuvad kõik 298 reisijat. Paavstid Johannes XXIII ja Johannes Paulus II kuulutatakse pühakuteks. Šotimaal toimub iseseisvusreferendum, jätkatakse siiski Suurbritannia koosseisus.

Eesti keeles ilmub Andrei Ivanovi romaan "Bizarre". Tõlkes tähendab bizarre veider, imelik, kentsakas. Ja seda on nii Ivanovi see raamat kui ka paljud teised, ja imelikud on lood ka Ivanovi positsiooniga eesti kirjanduses. Kas see on eesti kirjandus või ei ole? Eesti kirjanik peaks kirjutama kas eesti keeles või olema eestlane, Ivanov pole kumbagi. Samas ta elab Eestis ja ka kirjutab Eestist. Fantaseerime hetkeks. Ütleme, et kui me võtame näiteks Tõnu Õnnepalu "Piiririigi" ja Andrei Ivanovi "Bizarre'i" ja kujutame ette, et nad mõlemad on eesti keeles oma raamatud kirjutanud, siis kumb tekst tundub meile rohkem eesti kirjandus? Nojah, siin jääb üles muidugi küsimus, mis asi see eesti kirjandus üldse on.

On selge, et Ivanov on võõras, ja see on teema, millega Ivanov läbivalt oma raamatutes tegeleb. Tema tegelased on justkui kõik pagulased. Seda kas siis otse või tunnetuslikult. See võõra-tunne on tal näiteks romaanis "Hanumani teekond Lollandile", kus ta liigub ringi Taanis ja ka näiteks raamatus "Peotäis põrmu", kus peategelane on Skandinaaviast tagasi tulnud Tallinna elama, pagulase tunne endiselt sees. Ta ei tunne end koduselt ka Venemaal. Selline korralik ei lind ega loom. Ka ta suhe kohalikku eesti venelaskonda on pehmelt öeldes kriitiline. Ja ta pole ka eurooplane, kaasas lohiseb mingi sovietihõng nagu jala külge seotud õllepurk.

Ja võibolla siin peitubki üks põhjus, miks ta nii kuradi hästi kirjutab. Ja kuidas ta suudab ka Eestist nii kirjutada, et see prantslast huvitab? Ja miks meie, eestlased seda ise ei suuda? Ivanov ei vali pooli, ei hakka oma ajalugu lahti seletama, rääkima, kuidas asjad tegelikult on, et holokausti kõrval on ka eestlaste kannatused. Ivanov on sellest sunnist vaba. Aga mitte selles mõttes vaba, nagu jookseks õhukeses kleidis naine üle viljapõllu, vaid vaba asotsiaalses mõttes, ja selle pilguga vaatab ta meie aega, Euroopat, Venemaad, Eestit, ja kui minna suureliseks, aga venelase puhul võib: inimhinge. 

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: