Arvustus. Godspeed You! Black Emperori hümnid varemetele ({{commentsTotal}})

Godspeed You! Black Emperor
Godspeed You! Black Emperor Autor/allikas: FB

Uus plaat

Godspeed You! Black Emperor

"Luciferian Towers" (Constellation)

8/10

 

 

Godspeed You! Black Emperori (edaspidi GYBE) kuuenda stuudioalbumi pealkiri viitab suve algul juhtunud Greenfelli tornide põlenguile. Teatega albumi väljatulekust kaasnes bändi pressiteade järgmiste nõuetega:

* Lõpp välisinvasioonidele
* Lõpp piiridele
* Kogu vangla-industriaalkompleksi lammutamine
* Tervishoid, majutus, toit ja vesi on võõrandamatud inimõigused
* Ekspert-nussijatel, kes selle maailma laostasid, tuleb sulgeda suud*

Lisaks nõudmistele leidub albumil lugusid nimega „Bosses Hang“ („Ülemused ripuvad (ülespootuna)“) ja „Anthem For No State“ („Hümn mitte-riigile“), mis tegelikult tuleb üllatusvabalt, kuna GYBE on algusest saadik tuntud vasakpoolsete või anarhistlike või nihilistlike poliitiliste sõnumite poolest. Nende debüütalbum „F# A#“ tuli välja 1997, mille lugu „East Hastings“ sai Danny Boyle'i filmi „28 päeva hiljem“ heliriba osaks.

GYBEt iseloomustab instrumentaalne muusika ning klassikale omane korrastatus, mistõttu on neid lahterdatud postrock-bändiks, kuigi koosseis võib vahel omandada keskmise kammerorkestri mõõdu. Samuti võib neid lahterdada eksperimentaalset ja droonilist rocki viljelevaks grupiks. Nende muusikale on omane mastaapsus ja intensiivne helimaastik, nii et nad sobivad hästi suurtele lavadele, kus põhjustavadki sageli võimsaid vibreerivaid helifiktsioone.

GYBE eelmised kaks albumit („Allelujah! Don't Bend! Ascend!“ ja „Asunder, Sweet and Other Distress“) mõjusid heliliselt jõulisemalt ja vastuolulisemalt. Eelmainitud albumite lood nagu „Mladic“ ja „Peasantry Or 'Light! Inside Of Light!“ mõjuvad Morricone ja metal'i sünteesina ning annavad albumitele pitserid, mis vastavad GYBE radikaalsele kuvandile. „Luciferian Towers“ see-eest seab oma nõuete ja väljaütlemistega kõrge ja intensiivse tähendusliku lävepaku, milleni heliliselt ei küündita.

Ülalmainitud pressiteates väitis GYBE album olevat lindistatud „keset ühiskondlikku segadust, kasvatades koeri ja lapsi. Silmad suunatud üles ja täidetud kohutavast õnnest – me sihtisime valede nootide suunas, mis plahvatades vallandavad taevasse vaikse võimendatud pomina. Me salvestasime kõik põlevas mootorpaadis.“ Pigem on plahvatus, mis viiks kuulaja taevalikesse kõrgustesse, plaadilt just puudu ning kuulajana siseneme leinamuusikalikku tonaalsusse. Simon Reynoldsil on õigus, kirjutades:

„See, mida Godspeed leinab, on utoopilise nägemuse puudumine, viis kuidas inimesed tunduvad olevat leppinud elama unenäotus oleluses ja panglobaalses triumfis, mida situatsionistid nimetasid „kauba-vaatemängu-ühiskonnaks“.

See ei tähenda, et „Luciferian Towers“ mõjuks lömitavalt. Nende esimene lugu „Undoing Luciferian Towers“ kasvab hommikuudusest värelusest koos optimistlike šoti torupillidega jõuliseks marsirütmiks, lõppedes hektilise tormiga, mis vastab Greenfelli põlengutele viitava katastroofi maiguga. Kolmeosaline „Bosses Hang“ tõestab oskust kujundada suurejoonelisi vabaõhulavadele klappivaid helisid, ent mängib seejuures vaid ühe lihtsa, kergelt kummitava rifiga.

Album lõpeb pigem tugevas noodis, kuigi kolmeosaline „Anthem For No State“ alustab laiskadest kitarririffidest ning õrnast ja kohati unisest trummimängust, mis sarnaneb igavlevale jämmile, liigub aga pärast šoti torupillide ja võimendi marsirütmile, mis seob loo nii „Undoing Luciferian Towersi“ kui „Bosses Hangi" motiividega. „Anthem For No State“ on õnnestunud albumilõpp, mis seob ja avab albumi jooksul kasvanud potentsiaali. See võinuks minna veel edasi ja täiesti üle võlli, lõpetades metal'ile omases kramplikus intensiivsuses.

„Luciferian Towers“ ei jäta külmaks, kuid ei sütita ka eufoorilist laetust, mida GYBE on võimeline tootma. Oodanuks natuke vihasemat ja võõrandavamat saundi, mis vastaks bändi poliitilisele laetusele või albumi pealkirjale (Luciferi tornid), kus leiduks rohkem paanilist armageddon'it kui hümne varemetele.

Kuulake albumit.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: