Lehte Hainsalu. Emajõe sinine veri 2 ({{commentsTotal}})

Emajõgi.
Emajõgi. Autor/allikas: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Lehte Hainsalu Emajõe-luuletus uuest Loomingust.

*

Päikese põuasuu on jõe õhukeseks joonud,
kaldad põhjani paljad justkui rauga igemed.
Laulujumal Vanemuine otsib jahutust,
kõnnib vette kõige oma paklase hamega,
istub Kivisilla rusul,
kaelani vees,
kiilas lagipea läigib nagu vesikupp,
roheline habe, mis veepinnal harali heljub,
petab end ujuvaks penikeeleks.
Kannel on remmelgas rippu tuule tinistada.
Jõudeelu.

Taat mõneti mõtleb, kas minna ära pensionile.
Ega tulla saa vägevamat kui oma rahva vabaks laulmine,
riigi koju kutsumine.
Mehetegu tehtud, mis ümberütlemist ei küsi.
Elutöö on otsa saanud.

Kuid seal –
laululavalt kostavad kätte heledad poisihääled
"…siis Vanemuine murumaal…"
Oh sa poiss, kus kõnetatu kargab veest,
krahmab kandle kaenlasse ja mühiseb minekut,
habe üle õlgade kahte lehte lehvimas.
Eesti eest surmani!

*

EÜS-i poisid pesevad veinivahuga Karl Ernst von Baeri silmnägu
väga hoolikalt,
et kõrgeauline akadeemik tõsiasju võiks märgata.
Sepistara ümber õitsevad tudengineiud
nagu lõhnav lillesülem.

Ammu kord oli ilmakuulsus kirjutanud Liivimaa näitsikutest:
"Ma pole muide siin ühtegi leidnud, kes võiks end ilusaks pidada."
Kas olin monogaamne või seisuseuhke,
muigab kahesaja kahekümne viie aastane mees mõrkjalt,
pronkstoolilt siiski tõusmata.
Raamat põlvel on piigadest tunduvalt turvalisem.

*

Ülikooli peahoone trepid
arhiveerivad pädevate professorite samme,
astutud teadusliku avastuse õnnelikus õhinas,
tegemata töö tülpimuses,
kahtluse kütkes, vastutuse vaevas.
Käsipuid lihvib ülesrühkijate rüsin
ajast aega.

Kolmandal trepimademel juba hallinev Gustav Suits
piirab pilguga tudenginnat,
kes lahkub loengute vihuga, liginematu.
Kuskil koridorikäänakul
vaidlevad Karl August Hermann ja Mihkel Veske
eesti keele häälikute kolme pikkuse üle
sülge säästmata.
Aulakongress aina kestab,
kõva kära saatel kisub vastasrind kihutuskõnekateedrist
kord Tõnissoni, kord Teemanti
hõlmapidi alla.

Portreede vahetust kuuldesaalides toimetatakse
isamaalist aadet vahetamata.

*

On kummutatud vanainimese kuvand.
Tartu bussides penskareid peaaegu polegi,
kõik puha professorilesed ja emeriitprofessorid,
surmani teadlased, õpetajad, arstid,
loomeinimesed, avaliku elu tegelased.
Enneolematu kontsentratsioon vana põlve haritlasi.
Vaiksed ja väärikad,
taaskasutuse elegantsetes kostüümides.

Toetudes ühele või kahele kepile,
hoiavad nad mõttejõu abil
maakera kildudeks lendamast.

*

Elamiskõlblikus linnas
on mõni kõrgem koht,
kust paistab kätte vaba silmapiir,
mitte katuserägastikud ei jookse lõpmatusse.

Täiesti vabal silmapiiril
puudutab taevas maad
oma armurohke käega.
Pilk vabale silmapiirile on ainus, mida vajad
aeg-ajalt.
Mittemilleski on kõik.

*

Valab kui pangest ühenäoliste sillutuskivide peale.
Ent vihmaveetorude õnnelikku laulu ei kuule,
ei näe nende vahutavat purset ootavasse rentslisse.

Uutes kortermajades on torustik varjul nagu soolestik kehas.
Aga see on
ja vallatu vesi ikkagi ühendab taeva ning maa,
tormates hõisates alla nagu liugtorus lustija spaas.

Aknaplekki ei saa silmist peita,
harvenevad piisad tantsivad sellel
varvaskingadega
läheneva printsi saladuslikke samme
uinuva kaunitari unenäkku.

*

Taimevaikus valitseb Botaanikaaeda.
Maakivitara on linnakära maha lõiganud
nagu aednikukäärid vigase võsundi.
Ilu seemned idanevad uitaja hinges.

Rododendronite aeg voolab mäest alla
nagu neoonvärvides kosk —
küllane päiksekollane, apelsinioranž, loojangupunane, lumivalge.
Iirised seavad end valmis,
pojengid on ootel,
roosid alles toibuvad talvest imestavi silmi.

Maailma maade saadikud
esitlevad oma riikide põlisväärtusi.
Lõunamaist lopsakust ja põhjala pieteeti
salvestad oma silmapõhjadesse
eluks ajaks.

*

Vabaduse puiestee vanad pärnad
avasid õiesilmad küdevasse koitu
ja nõretavad nüüd hommikvärsket mett.
Kumalasi kumiseb südajates lehtedes.

Läbi sajandite lööb Jaani kiriku tornikell
kirikut sisse.
Hääl heljub ja hõiskab.
Lõhnav heli ja helisev lõhn tihenevad Tartu hingeks.

On suveharja pühapäeva püha tund.

*

Emajõgi voolab ruttu, ent kiirustamata,
võttes kaasa kaldapealsed elulõhnad,
pisut mullaproove, kõrkjavarsi,
veelindude hääli.

Inimeste varjud liiguvad üle jõe
silla varju pidi,
vesi väreleb neid kandes nagu sulnis uni.
La vida es sueño.
Elu on uni,
värviline uni, õnnistatud uni.
Sellest ei tahakski ärgata.



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: