Arvustus. Roppröökuri pehmostamine ({{commentsTotal}})

"Deadpool 2" Autor/allikas: outnow.ch

Uus film kinodes
"Deadpool 2"
Režissöör: David Leitch
Osades: Ryan Reynolds, Josh Brolin, Morena Baccarin, Julian Dennison, Zazie Beetz, T.J. Miller jpt.
7/10

Kinodesse on vaikselt imbunud koomiksil põhineva superkangelase film "Deadpool 2". See vaikne imbumine on ühest küljest tingitud sellest, et on ebaharilikult suvine maikuu ja ilmad nii ilusad, et pime kinosaal on ilmselt paljudele viimane mõte, kui tekib küsimus, mida teha. Teiseks on ehk paljud need, kellele Deadpooli esimene osa suuremat muljet ei avaldanud (mina nende seas) umbusklikud, et ega see teine osa ka nagunii parem pole.

Siiski-siiski, julgen kinnitada, et teine osa on vähemalt sama hea kui esimene, mulle isiklikult imponeeris teine osa esimesest rohkem. Esimeses osas oli neurootiline ropusuine kangelane lihtsalt liiga lame, tema ülbitsemisel ei tundunud olevat erilist sügavust, tegelane näis olevat lihtsalt kaklushimuline suva vend, kellesarnaseid on ka kõik Eestimaa külad täis, ainult selle vahega, et külakukkedel pole peale laia lehe mängimise lisaks supervõimeid.

Teise osa Deadpool on rabeduse kaotanud, filmi alguses on ta nüüd enesekindlam, ülbitseb küll endiselt, kuid mitte enam lihtsalt poosetamise pärast. Põhjuseks see, et tüübil on armastuse trump tagataskus, tema kallim ei põlanud põlenud pealiskihti ära ja paar on endiselt koos. Üsna filmi alguses olukord muutub ja Deadpoolist saab armuvalus depressiivne kättemaksuingel, mis on ometi parem variant kui lihtsalt niisama, rusikas püsti ringikekslemine ja kõigele ärapanemine.

Seega on Deadpoolil selles sarjas rohkem isiklikku tausta ja selgroogu, ühtlasi on ta ka palju analüüsivam, tundelisem ja kui soovite, siis pehmom. Minu jaoks oli sellise muutuse nägemine positiivne lüke. Mulle küll meeldivad märulid, kuid päris arulagedat materdamist ma siiski ka ei soovi ja esimene Deadpool oli pigem just seda. Teine osa on verbaalsete ja visuaalsete naljade poolest vaimukam, erinevaid tsitaate ja vihjeid teistele filmidele on ohtralt, ühtlasi on Deadpool ka teadlik sellest, et ta on tegelane filmis, räägib sellest otsesõnu, läkitades erinevate adressaatide poole vürtsikat sõimu, kuid see käib kiiresti ja möödaminnes ega muutu häirivaks. Nalja saab siin kuhjaga, peaks midagi jaguma igale maitsele.

Deadpooli kõrval on filmis üheks peategelaseks Tulerusika poiss, kelle rollis on Julian Dennis, keda Eesti publik võis paar aastat tagasi näha PÖFFi raames linastunud südamlikus komöödias "Jaht metslastele". Ka Deadpoolis vihjatakse poisi Uus-Meremaa päritolule. Dennis on andekas noor näitleja, "Deadpool 2-s" on tal küll mõneti sarnane roll nagu mainitud komöödias, kuid selle vahega, et siin läheb noormees vahepeal päris kurjaks. Sellegipoolest jääb tema karakter niisuguseks, kellele hella südamega inimesed saavad kaasa tunda.

Tulevikust rändab Deadpooli seekordsesse filmi veel üks värvikas kuju, Cable, keda esitab Josh Brolin. Sellel superkangelasel on üliäge relv ja ta on samuti armuvalus depressiivne kättemaksuingel. Võrreldes Deadpooliga on ta intelligentsem ja täiskasvanulikum, kuid muidugi karmi pealispinna all tuksub hell süda, nagu enamikul superkangelastest.

Naiskangelastest saab kõige rohkem ekraaniaega seekord superkangelane, kelle supervõimeks on see, et õnn saadab teda kõikjal. See on Domino, kelle rolli täidab Zazie Beetz, saksa päritolu näitlejatar.

Deadpooli armastatu Vanessa rollis astub taas üles Morena Baccarin, kuid see looliin jääb uues filmis pigem tüüpiliseks "kardinad heljuvad, mängib õrn muusika" romantikapudi-garneeringuks, mida on näpuotsaga veidikene siin-seal.

Lühikesed ja vägagi naerutavad rollisutsud teevad siin filmis ka Brad Pitt ja Matt Damon, kuid nad tõesti vaid vilksatavad ekraanil, seega peate olema tähelepanelikud, kui soovite neid märgata.

Põhirõhk on hoogsal märulil, kildu rebitakse ja nalja visatakse igal sammul, tegemist on tiheda huumorihunnikuga, mis on värvikirev ja vaatemänguline, nagu korralik suvine ilutulestik olema peabki.

Kui suveleitsak juba tüütama hakkab, käige kinos ära, sest visuaalilt on tegemist vaatamisväärse linalooga, näitlejad mängivad lustiga, stsenaristid on kõvasti pingutanud ja kokkuvõttes on tegemist korraliku sooritusega, mis väärib vaadatavuse edetabelites ülemise poole kohta küll.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: