Kui aastatuhande alguses Wolverine esmakordselt ekraanile jõudis, olid superkangelasfilmid küll varieeruva kvaliteediga, kuid alati omanäolise käekirjaga ja stiilsed. Ajapikku on kadunud superkangelastest aga stiil ja alles jäänud okei kvaliteediga ühtne hall mass, mida väikseima ühise kordajaga publikule sisse söödetakse. Seepärast oli ka nii elevust tekitav 2015. aastal ilmunud "Deadpool", kus Ryan Reynoldsi kehastatud ja kirjutatud peategelane ropendas, tappis veriselt, lõhkus neljandat seina ja naerutas lõppematute meta-popkultuurikildudega. 2018. aastal ilmunud järg kasutas sama valemit meelelahutuslikult, kuid edasi arendamata.

Kuus aastat hiljem tuuakse tegelane ja temaga kaasas käivad krutskid kokkuvarisemise äärel Marveli kinouniversumisse. Nimelt palgatakse peale kiirustatud ja silmi pööritama panevat tegelasetutvustust igapäevaelu nautiv Wade Wilson ehk Deadpool TVA (Marveli ajavalvurid -toim.) poolt enda hääbuvat universumit selle "ankrutegelase" – 2017. aastal James Mangoldilt väärika ärasaatmise teeninud Logani – surma tõttu päästma.

Arvestades filmi väsimatut metakommentaari on saatusel ikka ilus iroonia, sest kokku pole varisemas multiversum – "Deadpool ja Wolverine" on reaalajas lahti rulluv elav tõestus Marveli kinouniversumi iseenda suuruse all lömastumisest. Filmi juhusest juhuseni viiv süžee jätab mulje, nagu lugu oleks kirjutatud arvestades vanadest ja parematest filmidest tuttavaid näitlejaid, kellele õnnestus piisavalt maksta, et ekraanil väike võitlusstseen teha ja paar lauset öelda. Arengust või välja kirjutatud peategelastest pole haisugi, üksikud sellele pühendatud kangelased mõjuvad äärmiselt punnitatult ja amatöörlikult.

Sama saab öelda ka antagonistide kohta. Täielikeks möödalaskudeks kujunenud Mr. Paradoxi ja Cassandra Nova juures jääb ainsaks põnevaks aspektiks jälgida, kui halvasti näitlejad suudavad ähmaseid motivatsioone ja naeruväärseid repliike ekraanile tuua. Koos täiesti ebavajaliku maailmalõpuseadeldisega jääb kõigest lõpuks stsenaariumi esimese draft'i, mitte kinouniversumit päästva 200 miljoni dollarilise filmi mulje.

On vaid sobiv, et film algab haua rüvetamisega, sest isegi ühes filmi meeldejäävamas montaažis paistab läbi režissöör Shawn Levy hale läbikukkumine luua kaklustesse koomiksilik elevus ja loovus. Halvad eriefektid ei aita kaasa ning püsivad järgneva igavikuna tunduva kahe tunni ja seitsme minuti jooksul.

Filmi vähesed head hetked peituvad Jackmani ja Reynoldsi vahelises
tögamises ning üksikutes, parematest filmidest laenatud märulistseenides. Kõigile, kes arvavad, et kolmandas vaatuses aset leidev pikk bussistseen on parim hetk filmis – ei vaidle vastu, kuid soovitan soojalt vaadata 2003. aasta meistriteost "Oldboy". Parimal juhul mõjuvad metanaljad kiire jutu sisse kaduvate kildudena, halvimal (ja palju rohkem esineval) mõrvavad stseeni kogu emotsionaalse kaalu. Narratiivsete vigade eneseteadlikult välja toomine ei muuda fakti, et need on vead. Pigem vastupidi — taolised hetked jätavad tervikule eneseparoodilise tunde, mis teeb toimuva kaose tõsiselt võtmise iga sammuga aina raskemaks.

Deadpooli ja Wolverine vaheline nöökamist täis buddy cop film kõlab nagu iga koomiksifänni märg unenägu. Mõne hiiglasliku fänni jaoks kindlasti ongi – kuid et terviklikult loost (rääkimata kümnetest viidetest, naljadest ja minirollides tegelastest) aru saada, peab olema näinud 25 aastat filme ning sarju. Äärmiselt kahju, et isa, sõbra, või tüdruksõbraga enam kinno ei saa minna ilma fiktiivsest universumist ajalootundi andmata ning filmi ajal sisu lahti selgitamata.

Fakt, et "Tasujad: Lõppmäng" töötas nii hästi, kuna tegu oli 11 aasta vältel hoolikalt ehitatud loo lõpplahendusega, pole mingi uus avastus. Sellest hoolimata kipub Marvel sama kivi taha aina uuesti ja uuesti komistama. Ka "Deadpool ja Wolverine'is" endas mainitakse erinevatel hetkedel, et kinouniversum on madalpunktis ja äkki on aeg multiversumile ots peale tõmmata. Marveli loovdirektor Kevin Feige võiks metanalja ka kuulda võtta, sest ohutu hall mass on viidud ohtliku viimase piirini ja ümberkukkumise äärele.

Viie aastaga on võimsaimast kinouniversumist järgi jäänud vaid hale vari, mida Deadpool päästmise asemel vaid edasi saboteerib.