Arvustus. Roman Toi jõudis koju ({{commentsTotal}})

Foto: Klassikaraadio

Roman Toi väärikat elu pühitseti enneolematu kontserdiga "Tere, õnnistud isamaa..." Kaarli kirikus 30. septembril 2018. Keegi ei oleks osanud arvata, et septembrikuu viimasel päeval, kesk laussajulist pühapäeva pärastlõunat, hakkab Tallinna Kaarli kirikusse publik kogunema juba poolteist tundi enne kontserti. Iga kohalesaabuja kandis omi mõtteid Roman Toist ja pidas südameasjaks suure eestlase auks korraldatud kontserdil osaleda.

Pea kaks tundi kestnud Toi elutööle pühitsetud muusikaõhtul esitati Roman Toi loomingut vaid ühe erandiga (Tobias). Kontserdil soleerisid Priit Volmer ja äsja abiellumise läbi uue perekonnanime saanud Arete Kerge (endine Teemets), orelil mängisid kordamööda Piret Aidulo ja Ene Salumäe, ühes teoses oli kaastegev pianist Mati Mikalai ning kontserdi põhiraskust kandsid ühiselt hulk koore: Eesti Rahvusmeeskoor (dirigent Mikk Üleoja), Rahvusooper Estonia Poistekoor (dirigent Hirvo Surva), Estonia Seltsi Segakoor (dirigent Heli Jürgenson), Eesti Rahvusringhäälingu Segakoor (dirigent Hirvo Surva) ja Kaarli Kiriku kontsertkoor (dirigendid Pärtel Toompere ja Piret Aidulo).

Kontserti raamis kaks vaimulikku kantaati, kus kooride ja oreliga dialoogis oli soprani nõudlik ja tõsine partii. Arete Kergele teosed sobisid ning erilist au tuleb anda tema diktsioonile, mis püsis klaarina ka piano-nüansis lauldes. Poistekoor ja ERRi segakoor Hirvo Surva käe all olid värske jumega ja väga koondatud, mõtestatud musitseerimisega.

Rahvusmeeskoorilt kõlas esiettekandes Roman Toi (sõnad Paul Härm) "Hällilaulu" (1995) meeskooriversioon (seade Mart Jaanson, 2018), ning üks sisukamaid teoseid Toi koorimuusikast, 1968. aastal valminud "Mu laul" (sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald). Viimases olid kaastegevad pianist Mati Mikalai ja bass Priit Volmer. Klaverimuusika iseenesest on Kaarli kiriku laias akustikas ebamäärane kuulata, kuid saatepillina toetas ta vajalikul moel ning Stockholmi Eesti Meeskoorile pühendatud teoses näitas Volmer parimal moel oma vokaalselt sügavat diapasooni.

Toi, kellele orel tundub olevat hingelähedasem kui klaver, on oma iseloomule sarnaselt ka orelimuusikas täis uskumatuid semantilisi nükkeid ja vaimukaid viiteid, heaks näiteks oli kas või korp! Vironia 75. aastapäeva jumalateenistuseks kirjutatud orelifantaasia (1975). Suurima energiaga esitatu oli ühendkooridelt kuuldud Rudolf Tobiase (sõnad 1. Kor 3:16) "Eks teie tea" ning kontserdi kulminatsiooniks jäi Toi sakramentlik, elumotona kõlav vankumatu kiidulaul taevasele isale "Te Deum laudamus" (sõnad Uus Lauluraamat), kus viimases salmis ühines ka kogudus.

Kirikus oli paarsada lauljat ja nii suure koori kooslaulmise muutis komplitseerituks lauljate paigutus peegelpildis teineteise vastu: osa koorilauljaid näoga oreli poole ja teine osa üleval kooripeal näoga altari suunal. Sageli nõuab selline musitseerimine (eriti ka oreli kaasamängimisel) kahe dirigendi olemasolu, mida ka kasutati. Samal ajal võib paratamatult ja kõigist ponnistustest hoolimata tekkida ikkagi muusika sisse "loksumine", sest distants lauljate ja dirigendi vahel on ebatavaliselt suur. Eks kogenum kõrv seda ka korra märkas, kuid kuna ühel hetkel suudeti taas ühiselt reastuda, ei tekitanud viperus suuremat meelehärmi.

Kontserdi üldmulje jäi suursugune ja südamlik, mida omakorda suurendas Roman Toi poja Antsu tänukõne kohaletulnuile ja vanemate meenutamine.

Jah, Roman Toi (18.06.1916 – 07.05.2018) elu oli kõike muud kui tavaline. Viljandimaalt pärit poiss, kes õppis elu jooksul seitsmes ülikoolis, jääb märgilise isikuna suurelt meie väliseesti kultuurilukku – nii suure töövõime, geniaalsuse ja energiaga meest annab nüüd jupp aega oodata. Toi jalajälg on määratusuur – patrioot, kultuurihoidja, koorielu eestvedaja, laulupidude hing, pedagoog, organist, helilooja, arvamusliider, eeskuju.

Toi, kes veel saja-aastaseltki olla koori juhatanud, on Eesti koorimuusika legend. Tema õpetajad Tallinna Konservatooriumis olid Tuudur Vettik, August Topman, Heino Eller ja Olav Roots; Tartu Ülikoolis õppis ta õigusteadust (1936–1940), õpingud muu maailma ülikoolides peale selle. Erakordse elusaatusega Toi jõudis olla ka Eesti Raadio muusikatoimetaja (1941–1944) ning ta on avaldanud hulganisti muusikateemalisi artikleid.

Selsamal aastal, 1944, kui Gustav Ernesaks Nõukogude tagalast naasnuna asutas meeskoori (praegune RAM), läks Roman Toi oma abikaasa Vaiki ja väikese poja Antsuga sõja eest pakku – esialgu Saksamaale, kus ta juba põgenikelaagris koore juhatas; sealt edasi jõuti aga viie aasta pärast Kanadasse, kuhu jäädigi. Sealse tegevuse haare oli erakordselt võimas: 20 aastat juhatas Toi Toronto Eesti Meeskoori ja 15 aastat Toronto Eesti Segakoori ning hiljem oli segakoori Estonia dirigent. Lisaks oli ta 18 aastat Toronto Centennial United Church'i organist-koorijuht ning mis kõige tähtsam – Toi õlul lasus peamine osa väliseesti laulupidude läbiviimisest, sest ta oli aastaid pidude üldjuht. Täpsustuseks olgu ka öeldud, et Eestis toimunud laulupidude üldjuht oli ta aastail 1990 ja 1994.

Ent seegi pole veel kõik. Toi oli omamoodi Eesti kultuurisaadik, ühiskondlik ideede generaator, pühendunud ja vankumatu patrioot, tema töö ulatus Eesti Päevade juhatusse ja rahvuskultuuri kongresside korraldamisse ning ta oli Põhja-Ameerika Eesti Lauljate Liidu esimees. Pedagoogina Toronto Kuninglikus Konservatooriumis kompositsiooni, muusikateooria ja koorijuhtimise õppejõuna töötanud Toi kirjutas ka ise muusikat, siit leiame eelkõige orelimuusikat, aga ka instrumentaalteoseid; kooridele kirjutas Toi isamaalisi teoseid ja sakraalmuusikat.

Jah, Toi elu oli kõike muud kui sada aastat üksildust. See oli 100+1 kirglikku ja uskumatut eluaastat, mille kõrval kahvatuvad Hollywoodi filmistsenaariumidki. Toi viimse soovi viisid täide 200 eesti koorilauljat eesotsas Hirvo Surva ja Ene Salumäega. Kodumaine koorilaulukogukond võib olla rahul, et suure eestlase hing on taasleidnud oma palavalt armastatud abikaasa oma ning et nende urnid on sängitatud Metsakalmistul Toi õpetajate Elleri ja Vettiku lähedusse.

"Viimased 60 aastat on minu parooliks olnud valvata, et iga energiakulutus teeniks eesti rahva huve. Mul pole olnud aja rikkust ilutsemiseks pillata," on Roman Toi öelnud.

Roman Toi elas kirgliku, Eestile pühendatud elu ning ta uinus igavikku möödunud kevadel, olles 101-aastane.  Roman Toi oma abikaasa Vaikiga jõudis tagasi kodumaale, mida ta oma südames alati tahtis.

Roman Toi jõudis koju.

Kontsert on järelkuulatav Klassikaraadio kodulehel.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: