Uues Akadeemias: mis keeles rääkis Jumal? ({{commentsTotal}})

Universumi vanim valgus
Universumi vanim valgus Autor/allikas: ESA/ LFI & HFI Consortia

Tutvustame Akadeemiat nr. 10/2018.

Jumala esimesed sõnad olid "Saagu valgus!" (1Ms 1:3). Aga mis keeles need kõlasid? See küsimus pole muidugi mitte keeleajalooline, kuid pakub võimalust kultuuriloolisteks ekskurssideks. Religioossetest pärimustest lähtudes oli keskajal üldtunnustatud heebrea keele esimus, aga edaspidi peeti Jumala emakeeleks valdavalt ladina, aga ka kreeka keelt, kuigi seda au onmarginaalselt püütud omistada ka teistele, näiteks süüria keelele. Aga Linnar Priimäe artikkel keskendub hoopis pildikeelele, võttes esiteks pilgu ette Don Lorenzo Monaco tahvelmaali Püha Franciscuse stigmatisatsioon (1405/1407). Maal "ütleb", et ainult spirituaalsete meelte täiuslikus koosluses saab inimesele siinpoolsuses osaks ülim müstiline kontemplatsioon,mille nähtava märgina võivad tekkida stigmad.Teiseks autori huvimärgiks on ikoon Vladimiri Jumalaema (mida siis veel nõnda ei nimetatud), mis saabus Venemaale 1130. aastal kingitusena Konstantinoopoli patriarhilt. Autor selgitab, et ikoon ei ole mitte kunstiline, vaid religioonipsühholoogiline fenomen. Ta on müstilise ühenduse visuaalne katalüsaator, mis võimaldab kontemplatiivselt sulanduda kujutise asemel kujutatusse, samastuda temaga, vaimus kehastudavaadeldavasse. Ikoonimaali esteetika on müstiline ühekssaamine pühadusega. Suuremat selgust Vladimiri Jumalaema kui ikooni olemusse toob kontrastiivselt üks hilisgooti skulptuur — kullatisjälgedega alabasterkuju Diesti madonna (u 1345). Vladimiri Jumalaema vastandub Diesti madonnale, nagu soe siirus vastandub külmale elegantsile, nagu andumus, eneseloovutusvastandub edevusele.Kui Vladimiri Jumalaema seos piibelliku sõnatekstidega on küllaltkisügav, siis Diesti madonna puhul ei õnnestu tuvastada mitte mingit tekstiseost, tegu on žanristseeniga. See skulptuur polnud mõeldudki kultusobjektiks, vaid pelgalt ruumikaunistuseks, religioosseks dekoratsiooniks,ja on näide sellest,et Läänes sai pühapiltemantsipeeruda ja sekulariseeruda kujutava kunsti teoseks — mis idakirikus jäi võimatuks.

Erwin Shrödingeriartikli "Kvantmehaanika praegune olukord" (tlk Piret Kuusk)konteksti avamiseks tuleb pikemalt peatuda tema1926. aasta esimesel poolel ilmunud neljaosalisel mahukal artiklil "Kvantimine kui omaväärtusülesanne", mis pani aluse kvantteooria lainemehaanikaks nimetatud formalismile.  Lisaks sellele andis füüsikraamistiku ka meie maailmamõistmisele, seletades, kuidas kvantteooriast aru saada. Nimelt ei tule mikromaailmakirjeldada mitte harilikus aegruumis, vaid faasiruumis, mille koordinaatideks on asukoht ja impulss. Ta esitas neis koordinaatides antud lainefunktsiooni ajalise arengu võrrandi, mis on praegu tuntud Schrödingeri võrrandi nime all. Selle lahenditest saab moodustada lainepaketi, mille liikumist aegruumis on võimalik ligikaudu vastavusse seada osakese liikumisega. See ei olnud ammendav seletus, kuid siiski alus, millelt Schrödinger sai oma mõtteid edasi arendada. Kuid 1935. aastal ilmus artikkel, milles kvantmehaanika suhtes väga kriitiline Albert Einsteinsoovis näidata, et kvantmehaanika olemasolev formalism on põhimõtteliselt puudulik. Segadus kvantteoreetikute hulgas oli suur, artiklit analüüsisid teiste seas nii NielsBohrkui ka Schrödinger. Mõlema eesmärk oli leida Einsteini arutlustes ja arvutustes see kriitiline punkt, mille vaidlustamine päästaks kvantmehaanika. Bohril see enam-vähem õnnestus, Schrödingeril mitte eriti. Ometi pole füüsika ajalukku jäänud mitte niivõrd Bohri vastulaused, vaid Schrödingeri artikkel "Kvantmehaanika praegune olukord". Põhjuseks on asjaolu, et oma analüüsi kõrvalsaadusena kirjeldab Schrödinger üht mõttelist katset, mis on praegu laialt tuntud Schrödingeri kassi nime all. Asjatundjad tõstavad aga esile, et artikli teises pooles võtab Schrödinger kasutusele tänapäeval ülioluliseks osutunud põimoleku mõiste, mis on kvantarvutite teooria aluseks.

Eelkõige loomajuttudega tuntust kogunud ManfredKyberi 1931. aastal valmis saanud esseekogust Uus inimsus: Vaatlusi kaheteistkümnendal tunnil tõlgitud katkend (tlk Laura Lahesoo)toob esile autori mure tehnilise progressi ja majanduskasvu hukatusliku mõju pärast Lääne tsivilisatsioonile. Tehnika ja tootmine, mis selle asemel, et teenida, on muutunud isandateks ja sunnivad elama üha kiirenevas tempos ja nüristavad tsivilisatsioonialainimlikuks (untermenschlich). Kyber kuulutab:"Alainimlikkuse all ei mõisteta loomalikkust. Alainimlikkus on kaugel vaimsusest ja loodusest, kaugel inimeseks- ja loomaksolemisest, see on mõistus ilma tunnete ja vaimuta, mõtlemine ilma tunnetuseta, hingetu mina." Siiski ei vaidlusta autor leiutiste mõju tervikuna,vaid selliseid tehnikaliike nagu näiteks konveierliin, mis alandab inimese mõttetühjaks automaadiks. Sellised alainimlikud meetodid ja majanduslik ületootmine kruvivad elutemponii pööraseks, et humaanne kultuuriline areng võib kängu jääda. Kyberi arvates tuleks ebainimlikke tootmisviise rahvusvaheliste seadustega pidurdada ja seda peaks tegemapeamiselt Rahvasteliit, mis peaks oma uuel kujul olema eelkõige kultuurinõukogu.

Siegfried von Vegesacki 1965.aastal avaldatud jutustus Jaschka ja Janne (katkendi tõlkis Silva Lilleorg) on lugu majoraatmõisa pärija, Tartu ülikooli tudengi, Livonia korporandi Jaschkaja eesti õmblejaneiu Janne suhtest. Vegesack vaatab tagasi Tartu üliõpilaselule enne Esimest maailmasõda, vaagides ühtlasi baltisakslaste ja eestlaste vahekorda kuni Nõukogude okupatsioonini.Vegesacki kirjanduslikus Tartus valitseb range kaksikjaotus. Baltikumi ühiskond, kus seisustevahelised piirid püsisid üsna kaua nagu ka piirid keelte (ja rahvuste) vahel, on saanud siin ruumilise kehastuse: Tartu kesklinna piirkond(tuumaga vanas linnasüdames) on selles luulereaalsusessakslaste ruum, Ülejõe eestlaste ruum. Piirjooneks, ruumide lahutajaks on Emajõgi. Vastamisi on ühtlasi hing, vaim(ülikool, korporatsioonid, kirikudjne) ja ihu, keha(saunad, tantsupeod, lõbumajad, sport), vana ja uus, ka mehed janaised. Struktuur on skemaatiline, lihtne ja ülevaatlik, muinasjutule kohane. Ja nagu jutustuse käigus selgub,eksisteerib see eelkõige siinsete sakslaste peas.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avaldame valimiku artikleid, mis ilmusid ajalehtede veergudel 1928. aasta veebruaris tähistamaks Eesti Vabariigi 10. aastapäeva.Valdavalt paraadlikele kõnedelevastukaaluks saab lugeda ka kriitilisi ja tõsiasjadest lähtuvaid hinnanguid. Riigikogu väliskomisjoni esimeesJohan Laidoner ei ole rahul, et rahvaalgatuslikud ettevõtmised on hääbunud — loodetakse peamiselt riigi toele ja initsiatiivile. Mis puutub majandusse, siis suurem osa tööstusettevõtteid on riigipanga võlgnikud ja mõned neist ongi juba läinud võlgade eest riigi kätte. Ka krediidiühistute võlakoormus riigipanga ees on suur, ja mis veel halvem —riigilt nõutakse alatasa uusi krediite juurde. Samuti nuriseb ta toetuste üle, mida antakse kultuuriasutustele, sealhulgas teatritele ja kultuuriajakirjale Looming. Laidoner arvab, et arusaamad riigi funktsioonidest on läinud täiesti segi. Demokraatliku riigi tugevus peab tuginema hästi korraldatud omavalitsustele ja rahva eraalgatustele, riigi ülesanne on seda kõike ühendada ja üldiselt juhtida. Nende ilmingute põhjuseks peab Laidoner tsaariaegse mentaliteedi jäänuseid — ühel pool oli riigivõim,teisel pool rahvas ja nõrgalt organiseeritud seltskond; nende vahel oli sügav kuristik. Ka Põllumeeste Kogude erakonna liige, esimene riigivanem Konstantin Päts ei ole rahul, et riigilt nõutakse ülemäärast majanduslikku ja materiaalselt toetust, aga samas kurjustatakse maksukoormuse pärast. Seevastu nõuab Eesti Sotsialistliku Tööliste Parteiliige Mihkel Martna, et riik peaks enda kanda võtma sihikindla sotsiaalpoliitika — sotsiaalkindlustuse, tööpuuduse likvideerimise, sest palju perekondi elab majanduslikus kitsikuses. Optimistlikuma sõnavõtuga esineb riigivanem Jaan Tõnisson, küsides: "Kas ei ole meie rahvas mitte tubli tüki teed edasi jõudnud viimase 10 aasta jooksul?! [---] Oleme oma riigi täielikult korda seadnud, nii et nüüd peab riikliku aparaadi lihtsustamise kallal vaeva nägema…"

Raivo Alla kirjutis on autobiograafiline enesekõnetus, mille taustakson võistlusjooksja aastatepikkuse kogemuse refleksioon. Autor uurib, mil viisil on võimalik jooksupraktika kaudu teostada transtsendeerumisvõimelist askeesi, kus korrapärase ja intensiivse liikumise kaudu saadetakse pilk korrakski enesesteemale, kõrgemale — et seejärel visandada endas võimalusi olla vahetumalt olemisest haaratud. Kõigepealt heidetakse pilk ajalukku, nentimaks olümpistliku kvaasireligioosse õhina muundumist peamiselt liha sünnitavaks ja meelt lahutavaks igamehe-askeesiks. Seejärel lahatakse askeetlike ja mänguliste loomejõudude pingestatust, tuginedes Margus Oti väefilosoofiale. Lisaks liigutakse kaasa Friedrich Nietzsche, Michel Foucault', Martin Heideggeri ja Peter Sloterdijki mõttejooksudega ning tuuakse orientaalseid näiteid sellest, kuidas jooksmises on transtsendeerutud. Viimaks on jooksuaskeesi viljad paigutatud planetaarse eetika teenistusse.

 

Arvustuste osas vaatleb Rein Taagepera Sirje Okas Ainso raamatutThe Story of BATUN: Baltic AppealtotheUnited Nations, milles on juttuBalti pagulaste püüdlustest saada Ühinenud RahvasteOrganisatsioon arutama Balti riikide dekoloniseerimist. Rein Raua Tähendustekeeris: TerviklikukultuuriteooriavisandsaabLauri Vahtre terava kriitika osaliseks.

 

Mõistuluuletusega üllatab Toomas Kiho.

 

Arvutigraafikaseeria "Algus" autor on Egon Erkmann.

 

Järjejutuks on arstina ja Tartu ülikooli õppejõuna tegutsenud Herbert Normanni (1897–1961) päevikud aastatest 1944–1961, kuhu ta on kirja pannud oma töö ja eluga seotud sündmusi ning muljeid inimestest. Tekst annab edasi ka Nõukogude Liidu kommunistlikust režiimist tingitud isiklikke ja sotsiaalseid pingeid, mille avalikustamine omas ajas oleks kaasa toonud repressioone.

Koostanud Indrek Ude 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: