Sirbis kulka jaotused ja muusikakriitika õpituba ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Tutvustame 18. jaanuari Sirpi. Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali 2018. aasta IV jaotus.

MARIA MÖLDER: Kontserdiinfo inimestele lähemale

Samal päeval, kui Eesti Kontserdi nõukogu otsustas juhatuse liikme läbirääkimisi alustada Kertu Orroga, vaatasin mina teatrilavastust aadressil Sakala 3. Jah, endises NO99 teatris, kus andis nüüd etenduse üks teine üksus, mõne aastaga oma sihtgrupi leidnud ja väga tublisti saalid täis saanud projektiteater. Kuidas andis aga tunda see, et suuresti riigi rahakoti peal elav teater on majast lahkunud ja etendus on seotud uuema institutsiooniga, mis elab projektirahast? Pärast etendust oli hiiglaslikus tualetis paber ja seep otsas, ka garderoobijärjekord oli vahest pikavõitu.

VALLE-STEN MAISTE: Muusikakriitika õpituba

Kultuuritoimetuse töörutiini hulka on ikka kuulunud kolleegidele tagasiside andmine, öelda midagi ka orkestrikontserdi retsensiooni kohta eelmises lehes, isegi kui nooditundmine ja pillimänguoskused on lasteaia tasemel ning rütmitunne olematu. Siinkohal meenub üks endine toimetuse juht, kes ühiskonna ja kultuurielu mis tahes tahkude üle võltstagasihoidlikkuseta sõna võtab. Kui jutt läks aga muusikaelu refleksioonile, jäi ta kidakeelseks, sedastades vaid, et ses vallas tegeletakse tsunftisiseste asjadega, millele väljaspool seisjail on raske ligi pääseda.

 

KAAREL TARAND: Bakalaureus on teadmusühiskonna proletaarlane

Valimiste põhiküsimus otse karjub otsustajatele näkku – ja selle nimi on ülikool.

Tööandjate eestkõneleja Toomas Tamsar pahandas teisipäeval taas riigivõimuga selle pärast, et valitsus ei ole viimastel aastatel astunud piisavalt samme Eesti majandusarengu suurima pidurdaja, haritud tööjõu puuduse leevendamiseks. Lahenduseks pakutud viis abinõu keerlevad peamiselt selle ümber, kuidas panna kasulikult tööle need inimesed, kes praegu tööturul aktiivselt kaasa ei löö. Need on eakad, osalise töövõimega inimesed, välismaale siirdunud ning veel sündimata lapsed.

 

Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust

Õppeainete kokkuhoid on lahutamatult seotud õppejõudude kokkuhoiuga. majanduslikult tundub mõistlik asendada professor paari lektori või õpetajaga.

Vestlusringis arutlevad kõrghariduse probleemide üle õppejõud Marju Lepajõe ja Mihhail Lotman ning üliõpilane Elo-Mall Toomet.

 

AIMAR VENTSEL: Teaduse ja ülikoolide hiilgus ning viletsus

Terve teadlaste armee töötab tasuta, selleks et reitingupidajate ehk tsiteerimisindeksite koostajate kontserne ülal pidada.

Miks on ingliskeelses ülikoolimaailmas viimasel ajal olnud palju juhtumeid, kus tudengid kaebavad õppejõudude väidetava misogüünia või poliitiliselt ebakorrektsete repliikide üle (kohati traagiliste tagajärgedega ütlejale)?  Ja kuidas on sellega seotud juhtum, kui maailma üks tippuurimisasutusi, Šveitsis asuv CERN eemaldas ajutiselt töölt töötaja, kes oli väitnud, et "füüsika ehitasid üles mehed"?  Mida ühendab kahe eelnevalt mainitud nähtusega oktoobris puhkenud skandaal, kus kolm Ameerika teadlast – matemaatik, kirjandusteadlane ja filosoof – kirjutasid eksperimendi mõttes mitme aasta jooksul kakskümmend täiesti absurdset artiklit, mille nad esitasid hea renomeega soouuringute ajakirjadesse, kus seitse artiklit ka tõeliste akadeemiliste publikatsioonide pähe avaldati (näiteks artikkel koerte vägistamiskultuurist). Mispidi on see jälle seotud rahvusvahelise skandaaliga, kui Michigani ülikool karistas oma õppejõudu selle eest, et õppejõud keeldus kirjutamast tudengile Iisraelis õppimiseks soovituskirja, põhjendades seda sellega, et tema toetab palestiinlasi? 

 

MARGARET TALI: Me peame rääkima depressioonist

Keegi meist ei ole kaitstud ületöötamise, läbipõlemise ega depressiooni eest. Kui hakkame sellest rääkima ja murrame sotsiaalsed tabud, saab kogu ühiskond paremaks.

Näen enda ümber nii Eesti kui ka Hollandi kunsti- ja kultuuriväljal üha enam vaimse tervisega kimpus professionaale. Mõned on saanud arstidelt vastuse selle kohta, mis neid täpsemalt vaevab, teised kannatavad valude käes, mida keegi ei oska neile seletada. Kuna haigus mõjutab ka töövõimet ning võib kaasa tuua ajutise või pika pausi töös, siis on vabakutselised loojad tihti oma tervisemurega üksi ning seetõttu ka väga haavatavas positsioonis. Õpingute ajast Eesti kunstiakadeemias tean, mida tähendab põdeda depressiooni, ilma et abi oleks kusagilt oodata, ja olen hiljuti olnud oma tööelus läbipõlemisele väga lähedal. Minu haigustes ei ole muidugi midagi unikaalset. Maailma ajakirjanduses on räägitud isegi depressioonist või läbipõlemisest kui meie aja epideemiatest. Mõlemad vaimse tervise hädad puudutavad otseselt või kaudselt kõiki kultuuriväljal tegutsejaid ning seni, kuni me neil teemadel avalikult ei räägi, peetakse olukorda normaalseks või, mis veel hullem, need ilmingud isegi stigmatiseeritakse.

 

KIRSTI AKKERMANN: Rahvuse vaimne tervis

Targad rahvad on aru saanud, et rahvuse majandusliku ja sotsiaalse kapitali kõrval on ka rahvuse vaimne kapital ning need kolm on omavahel seotud.

Otsides statistikat eestlaste vaimse tervise probleemidest ja häiretest, nende esinemissagedusest populatsioonis saame kiiresti teada, et Eestis kahjuks puuduvad ülevaatlikud epidemioloogilised uuringud. Leidub küll statistikat riikliku ravikindlustuse raames ravile suunatute/pöördunute arvust vaimse tervise häirete kategooriate kaupa, sh esmajuhtumid, ent need andmed ei peegelda tegelikku juhtude arvu, arvestades, et suur osa vaimse tervise probleemidest jääb märkamata ja ravimata. Siiski on teadusasutused uuringute raames kogunud infot levinumate psüühikahäirete, nt depressioon, ärevus- ja sõltuvushäired, sümptomite esinemissageduse kohta rahvastikus ning kaudseid andmeid ja võrdlusi teiste riikidega saab ka Euroopa Sotsiaaluuringu andmebaasist, kus mitme uuringulaine kaudu on hinnatud eestlaste emotsionaalset heaolu. Arvestades, et depressioon on enim levinud vaimse tervise häire, mille käes elu jooksul kannatab umbes 20% täiskasvanutest (Kessler & Wang, 2008; Üstün jt, 2004), ei ole üllatav, et enim andmeid leidub just depressioonisümptomite esinemissageduse kohta.

 

LIISI KÖÖTS-AUSMEES: Eestlase rahulolematusest ja rahust

  1. aasta alguses avaldatud maailma õnnelikkuse edetabelis (World Happiness Report, WHR) asub Eesti 63. kohal Paraguay ja Boliivia vahel.

Eestlased ei ole väliselt emotsionaalne rahvas. Emotsionaalsus kipub meil isegi negatiivse hinnangu pitserit kandma.  Õnnelikkus või õnn kõlab vähemasti küpsemas vanuses eestlasele äärmuslikuna ning tunduda suisa väheste privileegina. Eesti etümoloogiasõnaraamatus  on sõna õnn tähenduseks 'rõõm' ja 'sügav rahulolu oma olukorraga' ning soome-ugri keeltes tähendab õnn lisaks rõõmule veel ka vedamist ja saatust ehk siis midagi, mis ei ole inimese kontrolli all. Ometi on hea enesetunne – ükskõik, kuidas seda siis nimetada – midagi, mille poole kõikvõimalike vahendite abil püüdlevad pea kõik.

JOONAS KIIK: Mis mõttes hea aasta?

Kõik on hea, nagu on rõhutanud nii Leonid Iljitš Brežnev kui ka Kersti Kaljulaid. 2018 oli hea aasta. Elu läheb üha helgemaks.

 

MARTA BAŁAGA: Sina ei pea mitte solvuma

  1. aastal käis aasta halvima filmi tiitlile tihe rebimine, aga tõeliselt ebameeldivad sündmused leidsid aset hoopis kaadri taga.

Varjamatult rumalate filmide äkiline hävimine. Inimeste vallandamine poliitiliselt ebakorrektsete säutsude pärast. Ebameeldiv triangel naislavastajate ümber. 2018. aasta tõi meile küll Lady Gaga ja Bradley Cooperi lauldud "Shallow" filmis "Täht on sündinud", aga pakkus ka palju piinlikke hetki. Eks omajagu piinlik on seegi, et olen seda laulukest juba kuid ümisenud ja lahti ei saa.

 

RASMUS KASK: Ehituspärandi kaitse rahvusparkides elanike silme läbi

Rahvusparkide kultuuripärandi kaitseks on vaja lähtuda samaväärselt pärandihoiuga omanike vajadustest ja olla omanikele partner.

Taluarhitektuuri hoidmise seisukohalt on Eestis ühed olulisemad institutsioonid rahvuspargid. Ainuüksi Lahemaal on 2012. aastal loendatud üle 7300 taluelamu ja kõrvalhoone.  Sealse kaitse-korralduskava juures on ka eelarve, kus on näha suured käärid kultuuripärandile ja loodushoiule kulutatavate summade osas.  Ehituspärandile kulub ligi 7,4 miljonist eurost umbes 200 000,  mis läheb enamjaolt n-ö pehmete ettevõtmiste toetuseks: uuringutele, trükistele ja koolitusele. Kahtlemata on see vajalik elanike teadlikkuse kasvatamiseks, kuid hoonete taastamiseks pole otsetoetusi, selliseid, nagu on poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks ette nähtud 5 miljonit eurot.

 

GREGOR TAUL: MÜÜR MONUMENDI JUURES. Monumentaalsuse iha

Peeter Volkonski ja Piret Raua aabitsas saadab jotti järgnev värss:

"Juuri leiab igas metsas

väikeses ja suures

küll on ilusasti öeldud:

ole minu juures!"

Artiklisarjas "Müür monumendi juures" kavatsen keskenduda monumendi rebule, milleks on müürid, seinad ja piirid – heal lapsel mitu nime. Teistpidi rehkendades paistab ka valli, olgu siis Berliini müüri või Trumpi wall'i keskmes olevat monumentaalsuse iha, kus segunevad rahvuskesksus, riikluse väärtustamine, usk maamärkidesse, aga ka siiras soov mitte hämada ja rääkida asjadest nii, nagu need on.

 

Intervjuu Kristjan Haljaku ja Kaose arhitektidega

 

Arvustamisel

Aleksandr Solženitsõni "Lenin Zürichis"

Erkki Vettenniemi "Solženitsõn. Elu ja eetos"

Pirkko Saisio romaan "Kaini tütar"

Kristjan Haljaku luulekogu "Verlaine'i revolver"

Rahmaninovi kolmas ERSO sarjas "Klaverikontsert"

kontsertlavastus "Operetikuningas Imre Kálmán"

kontsert "Tippsolistid: Janne Nisonen"

Puškini-nimelise Pihkva Akadeemilise Draamateatri "Revident"

Tartu Uue teatri "Unusta/unista"

Marko Mäetamme, Rita Bozi ja Ken Cameroni näitus "Üks kuu Kanadas"

Aime Jürjo näitus "Minu sada aastat" 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: