"Kui veel 2014. aasta peol müüdi lahjat õlut ja siidrit eraldi piiratud aladel, kust alkoholiga üldalale ei pääsenud, siis Laulu- ja tantsupeo SA nõukogu kaalutletud otsusel sellesuvisel peol alkoholi ei müüda. Lõpuks on igaühe enda otsus ja vastutus, kas võtta laulu- ja tantsupeole kaasa ohutus pakendis joogipoolist ja seda siis omal vastutusel tarbida või on need mõned tunnid laulu- ja tantsuväljakul võimalik mööda saata ka alkoholita," rääkis nõukogu liige Hirvo Surva.

"Meie soovime, et peo keskkond oleks tore, sest laulu- ja tantsupidu on kogu rahva ühine perepidu, kus üle poole peolistest on lapsed ja noored," lisas Surva.

Surva toonitab, et alates 2007. aastast pole ühelgi noorte laulu- ja tantsupeol alkoholiga kaubeldud, kuid peorõõmu pole kangema kraami puudumine summutanud. "Pealtvaatajate hulgas on olnud väga palju täiskasvanuid, kuid peod on olnud emotsionaalsed, suurejoonelised ning saanud rõõmsalt peetud," ütles Surva.

Sotsiaalse kampaania "Joome poole vähem" algataja ja konservatiivse alkoholipoliitika eestkõneleja Riina Raudne kiidab korraldajate otsuse heaks. "Laulupidu on olnud alkoholitootjale meeletult hea reklaamivõimalus. Samas laulupidu on armastatumaid institutsioone Eestis ja koosneb kõigist meist. Me kõik ei pea osalema alkoholireklaamis. "Laulupidu by A Le Coq" ei ole mõistlik sõnum, mida peaksime toetama," ütles Raudne viidates ürituse senisele suursponsorile joogitehas A Le Coqile. Firmale kuulus alkoholi ainumüügiõigus ja ettevõtte logod rippusid väljas silmatorkavatel pindadel.

Raudse sõnul toodabki alkoreklaam eri rahvaüritusi sponsoreerides kultuuri, mis ütleb, et alkoholita ei saagi pidutseda või napsuta pole mõtet kokku tulla. Samuti pole tema sõnul vaja isamaalisust seostada alkoholiga.

"Valik mitte müüa alkoholi on mõistlik ka avaliku korra mõttes. Nii saab ära hoida väga palju õnnetusi ja jamasid," lisas Raudne.

Kainet laulupidu tervitab ka politsei. Seda vaatamata asjaolule, et laulu- ja tantsupidudel pole joobes inimestega varasemalt probleeme olnud. 2014. aasta laulupeol tuli korrakaitsjatel tegeleda peamiselt leitud esemete või kaotatud lastega. Laulupeo alalt viidi politsei sõnul kainenema viis joobnut. Laulupeo kontserte külastas toona ühel päeval keskmiselt 60 000 inimest.

Nagu üldrahvalike suurürituste puhul tavaline, tekitavad ka laulupeoga seotud otsused avalikkuses vastukaja. Nii leidub neidki, kes näevad korraldajate valikus alkoholi mitte müüa käestlastud võimalust arendada Eesti alkoholikultuuri.

Põhjala pruulikoja asutaja Enn Parel leiab, et probleem alkoholi liigtarvitamisega on Eestis olemas, kuid praegune foon on liiga hüsteeriline. "Mulle tundub ka kodanikuna, et laulupeol alkomüügist loobumine pole mitte just eriti hea ja tark otsus. See läheb kokku keelamise ja käskimise ideoloogiaga. Riik peaks vähem inimeste ellu sekkuma ja lootma inimeste vastutustundele," rääkis Parel.

"Kindlasti oleks olnud ka teistsuguseid lahendusi, kuidas lapsed poleks alkoholi müügile lähedale pääsenud. Võibolla on siin süü ka müüjatel, kes on varasemalt müünud alkoholi purjus inimestele," arutles Parel.

Laulu- ja tantsupeo SA otsustas juba mullu, et juubelilaulupeol ei kaubelda sigarettide ja alkoholiga. Avalikkusele teatati valikust sel aastal alkoholi mitte müüa tänavu jaanuaris pressikonverentsil.

Eri rahvatervisega tegelevad liidud tegid Laulu- ja tantsupeo SA nõukogule ettepaneku alkomüügist loobuda juba 2009. ja 2014. aastal. Neil aastatel siiski müüdi alkoholi, sest lepingud alkoholitootjatest sponsoritega olid korraldajate väitel juba sõlmitud.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm" toimub Tallinnas 4.-7. juulini 2019.