Mikk Üleoja: Mõne arvates on laulupeol laulmine tema põhiseaduslik õigus ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Laupäevases Klassikaraadio saates "Luukamber" räägiti laulupeole laulma pääsemise sõela vajalikkusest. Koorijuht Mikk Üleoja sõnul peavad laulukaare all helimustrite õnnestumiseks olema kõik kohal ja kõigil laulud selged.

Saatejuht Marge-Ly Rookäär oli stuudiosse eelproovidest ja nendega kaasnevatest ettelaulmistest ehk kooride eksamitest kutsunud vestlema laulupeo "Minu arm" kunstilise juhi ja peadirigendi Peeter Perensi, poistekooride liigijuhi Hirvo Surva, naiskooride üldjuhi Külli Kiiveti ja meeskooride liigijuhi Mikk Üleoja.

"Miks maakondlikke eelproove vaja on? Kõik ju niikuinii oskavad laulda," uuris saatekülalistelt Rookäär.

Peeter Perens: "See on küll hea küsimus, et kõik ju niikuinii oskavad. Elu on näidanud, et ühise muusikategemise eeldus on ühine harjutamine ehk muusika ühise mütsi alla viimine. Mis seal salata, eelproovide juurde kuulub ka väike maasikas nimega ettelaulmine. See on kõigi Eesti kollektiivide solidaarsusakt, millega tõestatakse: jah, meil on kava selge."

Ettevalmistuse keskmine tase oli Perensi hinnangul täitsa korralik. "Aga see kõigub suures mahus eri kooride, liikide ja laujate vahel. Kord on ta ühes otsas, siis teises," täpsustas Perens.

Mikk Üleoja tõi mängu võrdluse tantsupeoga. "Kui vaatame väljakul mustreid, siis need sünnivad ainult siis, kui kõik on kohal ja kui kõigil on selge. Millegipärast laulupeoga seoses on mõnedel lauljatel tekkinud tunne, et laulkaare alla laulma pääsemine on nende põhiseaduslik õigus. Laulukaare all tehakse samasuguseid mustreid ja kõik peavad olema kohal ja kõik peavad oskama. Meil on proove, kus suhtumisega pole mingisuguseid probleeme ja on proove, kus tekib tahtmine öelda, et vabandust, et ma segan."

Hirvo Surva sõnul valmistatakse eelproovides ette Eesti ühendkoori ja üks koor on seal nagu üks laulja tavakoolis. Nii nagu laulavad üksikud koorid, nii hakkab kõlama ühendkoor.

"Olen kuulanud, et kui lauljad üheskoos saavad kooriteosega hakkama, siis peaksid nad laval ka hakkama saama. Võimatu oleks tahta, et kõik kollektiivid oleksid väga kõrge tasemega. Laulupeo mõistes oleks targem kuulata, mis on meie keskmik. Mida kõrgemaks saame keskmise, seda tugevam on ettekanne. Tugeva keskmisega saame tagada laulupeo koori headuse," rääkis Surva.

Ettelaulmise vajalikusesse usub ka staažikas koorilaulja Ülle Leis. "Neid on kindlasti vaja. Kui esimene kohtumine oleks alles lauluväljakul, siis ma ei kujuta ette, kuidas see üheshingamine tekiks."

Leisil on kahju inimestest, kes ei suutud latti ületada ja jäid laulupeolt välja. "Aga see on igavene küsimus, kas laulupidu on rõõmupidu või lisandub seal ka publikule midagi? Et publikul oleks ka midagi väga head, on vaja kooridel pingutada. Paraku on ka laululaval füüsilised piirid," rääkis Leis.

 

Toimetaja: Mari Peegel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: