Ametkonnad: kultuuriministri tänukõne on laulupeo stsenaariumi osa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Paljudes laulu- ja tantsupeolistes pahameelt tekitanud kultuuriminister Tõnis Lukase (Isamaa) kõne oli peo stsenaariumisse sisse kirjutatud. Kõne sisu aga peotoimkonnaga ei kooskõlastatud.

Paljude peoliste hinnangul kohatult mõjunud ministri kõne on peo stsenaariumis kirjas, ent see peaks kirjade järgi olema tänukõne, mitte poliitiline kihutuskõne. Kõne sisu aga peokorraldajatega eelnevalt ei koordineerita, selgub nii kultuuriministeeriumi kui Laulu- ja Tantsupeo SA sisuliselt identsest vastusest ERR-i päringule, kelle algatusel kultuuriministrid laulupidudel kõnesid peavad. Mäletatavasti tekitas ka kümme aastat tagasi laulupeol kõlanud toonase kultuuriministri Laine Jänese (nüüd Randjärv) kõne ja sellele järgnenud laulu dirigeerimine palju pahameelt.

"Laulupeo on aegade jooksul lõpetanud kõikidele osalejatele suunatud tänusõnadega kultuuri- või haridusminister vastavalt sellele, kas tegu on noorte- või üldpeoga. Kõik need sõnavõtud on laulu- ja tantsupeo stsenaariumi osad ning paigutatud konteksti koos kunstiliste toimkondade ja lavastajatega. Nimetatud kõned pole eelnevalt peokorraldajatega sisu mõttes koordineeritud, kõik on oma sõnumites vabad," kommenteeris Laulu- ja Tantsupeo SA kommunikatsioonijuht Sten Weidebaum suhtekorraldusbüroo vahendusel.

Sama tõdes ka kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus: "Viimastel pidudel on saanud heaks tavaks, et laulupeo lõpuhetkedel tänab kultuuriminister kahe ja poole aasta pikkuses peoprotsessis osalenud kollektiivide juhte, pidude üldjuhte ning kõiki osalejaid ja kaasaelajaid. Kõik need inimesed väärivad tunnustust ja tänusõnu kõige laiema auditooriumi ees ning on kindlasti tähtis, et tänamist ära ei unustataks. Laulu- ja tantsupidu tugineb ju väga suuresti vabatahtlikkusele."

Ka Kompus kinnitas, et kõne sisu pole eelnevalt kokku lepitud ning kultuuriministrid on sellele ülesandele ka väga erinevalt lähenenud.

"Sõnavõtud on laulu- ja tantsupeo stsenaariumi kokku lepitud osad, s.t neile on leitud koostöös kunstiliste toimkondade ja lavastajatega koht ja kontekst. Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuhina saan kinnitada, et ministrid on ennast ette valmistanud erineval moel - kes on oma pöördumise väga täpselt eelnevalt sõnastanud, kes on improviseerinud kohapeal; kes on kõnelenud väga lühidalt, kes on eelistanud pikemat mõttearendust," ütles Kompus.

Ka kultuuriminister Tõnis Lukas ise on oma etteastet sotsiaalmeedias kommenteerinud.

"Tänan kõiki, kes on mulle pidude järgselt on toetust avaldanud ja tervitanud, sest jagavad minuga samu emotsioone nii tantsupeost kui laulupeost. Ütlen siis üle - laulupeol paluti mul mitte klassikalist kõnet pidada, vaid tänada ja tervitada. Tänasingi tegijaid ja tervitasin lauljaid ja muusikuid. Sel hetkel ka eriti "Tuljaku" eest, sest see ühendas mõlemad peod! Kuna juba sel korral ei mahtunud kõik soovijad lauluväljakule ära ja tean natuke rohkem kinnisvaraarendustest ja vastavatest soovidest laululava ümbruses, siis avaldasin arvamust, et Lasnamäe ehituslikku edasiarendust tema nõlvale laululava vahetus ümbruses tuleks pidurdada - ikka selleks, et me laulupeod siia tulevikus kõigi oma organiseerimisel ette tulevate vajadustega ära mahuksid," kirjutas Lukas.

Tantsupeo kõne tulenes tantsija staatusest

Kui laulupeo on tava kohaselt avanud president ja lõpetanud kultuuriminister, siis tantsupeol ei ole kultuuriminister varem kõnet pidanud, veel vähem osalenud pärgamistseremoonial nagu seekord. Peokorraldajate sõnul tulenes seekordne erand ministri positsioonist tantsijana.

"Tegemist on väljakujunenud traditsiooniga, et tantsupeo esimese etenduse avab oma sõnavõtuga peaminister. Kuivõrd praeguse kultuuriministri näol oli tegemist ka XX tantsupeo tantsijaga, siis anti talle kunstilise toimkonna poolt võimalus tantsupeo kolmanda etenduse lõpus avaldada oma tänu, pärast mida jäi ta kultuuriministri ja tantsijana kunstilise toimkonna soovil ka meeskonda pärgama," selgitas Weidebaum.

Seega sai Lukas tantsupeol samasuguse võimaluse kui Randjärv kümme aastat tagasi laulupeol, kui ta kutselise dirigendina üksiti lauljate ette dirigendipulti astus, et üks laul juhatada.

Nii kultuuriministeerium kui ka sihtasutus annavad mõista, et ka tulevastel laulupidudel jäävad kultuuriministrite kõned oma sisult üllatusmunadeks.

"Vastavaid situatsioone ja kõnede kohta järgnevatel pidudel ei saa täpselt ette kirjutada, see kujuneb vastavalt kunstiliste toimkondade nägemusele ja ajahetkele, kus pidu asetseb," andis Weidebaum ebamäärase vastuse.

"Kõne sisu ei ole seniajani laulu- ja tantsupeo korraldajate või loominguliste toimkondadega kooskõlastatud," lisas Kompus.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: