Kinnisvaraekspert: eestlased laseksid uue laululava ehitamise plaani lörri
"Vikerhommikus" kommenteeris kinnisvaraekspert Peep Sooman lauluväljaku võimaliku laiendamist ja kultuuriminister Tõnis Lukase ideed peatada ehitiste rajamine lauluväljaku vahetusse lähedusse. Soomani hinnangul peaks lauluväljakut uuendama, aga eestlaste tõrksus suurte projektde suhtes saaks siin tõenäoliselt takistuseks.
Sooman ütles teisipäevases "Vikerhommikus" saatejuht Taavi Libele, et saab ministri pahvakust aru, sest see oli sama päev, mil teatati piletimüügi peatamisest laulupeole. "Mis puudutab uute majade ehitamist, siis minister on ka ise öelnud, et ta ei pidanud silmas Lasnamäed, vaid messikeskust ja lauluväljaku ümbrust, sest Vana-Narva maateel asetsevatel hoonetel pole kunagi olnud lauluväljakut teenindavat funktsiooni ega hakka ka olema. Siin on pigem hetkeks pinnuks silmas, et messikeskus, mis on pakkunud lauljatele toitlustamist, asendatakse kortermajadega," sõnastas Sooman probleemi ümber.
"Sisuliselt lauluväljakut ju suuremaks ei puhu ja rohkem inimesi sinna ei mahu olenemata sellest, kas peatatakse Lasnamäe või mitte. Küsimus on selles, kuidas ebafunktsionaalselt planeeritud lauluväljaku ala funktsionaalseks planeerida. Lauluväljak on ühekujuline olnud 59 aastat ja hakkab nüüd elule jalgu jääma, sest ümberringi elu muutub. Kultuurirahvas ja majandusrahvas jt asjasse puutuvad inimesed peavad lauluväljaku ümber projekteerima, sest maad on seal ju tohutult palju," jätkas Sooman.
"Laulupidu toimub ühel pool lauluväljaku ala, aga Õllesummer toimus teisel pool. See ala on olnud kogu aeg lõigatud kaheks. Meil pole olnud kas piisavalt inimesi, et ala ära täita või planeeringuliselt laulukaar lõikab ala pooleks. Küsimus on selles, kuidas muuta väljak ligipääsetavaks päästesõidukitele," ütles Sooman.
"Kui lauluväljaku asendiplaan ette võtta, siis on näha, et ala on meeletu. Kaar lõikab meeletu ala pooleks, ja see pole järgmised 50 aastat jätkusuutlik. Peamine põhjus, miks laulkaar on allpool ja publikuala tõusul, seisneb akustikas. Ma pole ekpert, kuidas saaks laululava ehitada mere poole või kas see saaks olla lahendus, aga rääkida Lasnamäe peatamisest, oli kultuuriministri emotsionaalne hetk. Hetk mehele, kellele on laulupidu üks kõrghetki tema karjääris," resümeeris Sooman.
Sooman ei anna lootust, et laululava uuendamine või koguni uue ehitamine võiks teoks saada. "Eestlastel on komme kõik suured plaanid lörri lasta. Nagu hakatakse midagi suuremat tegema, olgu selleks eriplaneeringud või infrastruktuuriprojekitid, tuleb välja, et riigis on kõik eksperdid ja kõik on jäigal seisukohal. Paneb imestama, et meil on ehitatud ERM või Kumu."
Libe ja Sooman peatusid saates ka Lasnamäe kui linnaosa eripäradel. Soomani sõnul on Lasnamäe kinnisvaraturu lakmuspaberiks. "Lasnamäe on kõige suurem linnaosa Tallinnas. Seal on kõige rohkem ühetaolist elamispinda, mis on keskmisest sutsu odavam. Kui sealne turg aktiveerub, siis aktiveerub see ka mujal, ja vastupidi," iseloomustas Sooman viimasel ajal avalikkuse tähelepanu alla jõudnud linnajagu.
"Lasnamäel on omad plussid ja miinused. Plussiks on infrastruktuur, eesotsas Laagna teega. Pole ühtegi linnaosa, millel oleks pikkupidi läbiv magistraal, mille läbilaskevõime on meeletu. Lasnamäele ehitatakse uusi keskusi, teeninduspunkte, ettevõteteni välja. Suuri komplekse nagu Tähesaju. Lasnamäe areneb kiirelt, aga arenevad ka Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Rääkimata kesklinnast," rääkis Sooman.
"Lasnamäe areng pole midagi erilist, mida tuleks peatama hakata. Lasnamägi areneb vastavalt vaba turu nõudlusele. Lasnamägi on ilusam kui 20 aastat tagasi - ta pole monoasula tüüpi kivilinn, vaid täitsa kena koht," sedastas kinnisvaraekspert.
Toimetaja: Mari Peegel