Pärnu suveteater tõi lavale tõsielul põhineva "Klarissa kirjad" ({{commentsTotal}})

Pärnu suveteater tõi lavale südamliku loo "Klarissa kirjad", mis räägib sellest, kuidas 1944. aastal Eestist koos pojaga emigreerunud naisel õnnestub tänu järjekindlusele saada oma mehele Nõukogude Liidu valitsuselt väljasõiduviisa pere juurde Kanadasse. Selleks tuli saata kirju Eesti NSV parteijuhile Johannes Käbinile ja Nõukogude Liidu valitsusjuhile Aleksei Kossõginile.

"Klarissa kirjad" põhineb reaalsetel päevikumärkmetel ja kirjadel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kolmeaastane poiss, kelle isa koos ema Klarissaga 1944. aastal Pärnus Saksa transpordilaevale pani, nägi isa alles 21 aastat hiljem. Nüüd tuli Rein Pajo Pärnusse ema-isa kirjadest valminud lavastust vaatama. Isast tal varased mälestused puuduvad.

"Esimest korda, kui ma isa nägin, oli 1965. aastal. Ma olin ise 24-aastane ja läksime isale Toronto lennujaama vastu. See oli üks väga liigutav moment. Esimest korda teadlikult, kui ma teda nägin üldse. Läksin juurde ja ütlesin et tere, isa. Isa polnud mind ka näinud 21 aastat," meenutas Pajo.

Klarissa Pajo ei teadnud aastaid oma mehest midagi. Mees aga oli arreteeritud 1944. aasta jõulude ajal ja mõistetud kümneks aastaks vangilaagrisse. Laagriaeg lõppes Karagandas, järgnes eluaegne asumine.

1956. aastal õnnestus tal siiski Eestisse jõuda ja alles siis sai ta ka esimesed teated oma naise ja poja kohta. Naine polnud kaotanud lootust, et ta oma meest jälle näeb ja asus selle nimel tegutsema.

"Ta vahel mõtles, et ei tea, kas sellest üldse midagi välja tuleb, aga ta ajas edasi neid asju igasuguste kanalite kaudu: valitsuste kaudu, rahvusvahelise Punase Risti kaudu. Ja kuskil midagi näkkas," ütles Rein Pajo.

Abi oli tõenäoliselt sellestki, et Kanada majandusminister, kes oli valitud ringkonnast, kus elasid Klarissa ja Rein, soovitas ajada asju Nõukogude Liidu juhtidega, sest Eesti valitsusel polnud nagunii õigust iseseisvalt otsustada.

Elmar ja Klarissa Pajo elasid Kanadas kõrge vanuseni, jõudes veel tähistada oma 70. pulma-aastapäeva.

"See on hästi siiras lugu armastusest, ustavusest, truudusest - kõik need väärtused, mis juba tänapäeval hakkavad hägustuma või natukene kaduma," ütles Klarissa osatäitja Piret Laurimaa.

Pärnu suveteater mängib "Klarissa kirju" jahtklubi purjekakuuris.

Toimetaja: Merili Nael



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: