Pärnu suveteater tõi lavale tõsielul põhineva "Klarissa kirjad" ({{commentsTotal}})

Pärnu suveteater tõi lavale südamliku loo "Klarissa kirjad", mis räägib sellest, kuidas 1944. aastal Eestist koos pojaga emigreerunud naisel õnnestub tänu järjekindlusele saada oma mehele Nõukogude Liidu valitsuselt väljasõiduviisa pere juurde Kanadasse. Selleks tuli saata kirju Eesti NSV parteijuhile Johannes Käbinile ja Nõukogude Liidu valitsusjuhile Aleksei Kossõginile.

"Klarissa kirjad" põhineb reaalsetel päevikumärkmetel ja kirjadel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kolmeaastane poiss, kelle isa koos ema Klarissaga 1944. aastal Pärnus Saksa transpordilaevale pani, nägi isa alles 21 aastat hiljem. Nüüd tuli Rein Pajo Pärnusse ema-isa kirjadest valminud lavastust vaatama. Isast tal varased mälestused puuduvad.

"Esimest korda, kui ma isa nägin, oli 1965. aastal. Ma olin ise 24-aastane ja läksime isale Toronto lennujaama vastu. See oli üks väga liigutav moment. Esimest korda teadlikult, kui ma teda nägin üldse. Läksin juurde ja ütlesin et tere, isa. Isa polnud mind ka näinud 21 aastat," meenutas Pajo.

Klarissa Pajo ei teadnud aastaid oma mehest midagi. Mees aga oli arreteeritud 1944. aasta jõulude ajal ja mõistetud kümneks aastaks vangilaagrisse. Laagriaeg lõppes Karagandas, järgnes eluaegne asumine.

1956. aastal õnnestus tal siiski Eestisse jõuda ja alles siis sai ta ka esimesed teated oma naise ja poja kohta. Naine polnud kaotanud lootust, et ta oma meest jälle näeb ja asus selle nimel tegutsema.

"Ta vahel mõtles, et ei tea, kas sellest üldse midagi välja tuleb, aga ta ajas edasi neid asju igasuguste kanalite kaudu: valitsuste kaudu, rahvusvahelise Punase Risti kaudu. Ja kuskil midagi näkkas," ütles Rein Pajo.

Abi oli tõenäoliselt sellestki, et Kanada majandusminister, kes oli valitud ringkonnast, kus elasid Klarissa ja Rein, soovitas ajada asju Nõukogude Liidu juhtidega, sest Eesti valitsusel polnud nagunii õigust iseseisvalt otsustada.

Elmar ja Klarissa Pajo elasid Kanadas kõrge vanuseni, jõudes veel tähistada oma 70. pulma-aastapäeva.

"See on hästi siiras lugu armastusest, ustavusest, truudusest - kõik need väärtused, mis juba tänapäeval hakkavad hägustuma või natukene kaduma," ütles Klarissa osatäitja Piret Laurimaa.

Pärnu suveteater mängib "Klarissa kirju" jahtklubi purjekakuuris.

Toimetaja: Merili Nael



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.