Pärnu suveteater tõi lavale tõsielul põhineva "Klarissa kirjad" ({{commentsTotal}})

Pärnu suveteater tõi lavale südamliku loo "Klarissa kirjad", mis räägib sellest, kuidas 1944. aastal Eestist koos pojaga emigreerunud naisel õnnestub tänu järjekindlusele saada oma mehele Nõukogude Liidu valitsuselt väljasõiduviisa pere juurde Kanadasse. Selleks tuli saata kirju Eesti NSV parteijuhile Johannes Käbinile ja Nõukogude Liidu valitsusjuhile Aleksei Kossõginile.

"Klarissa kirjad" põhineb reaalsetel päevikumärkmetel ja kirjadel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kolmeaastane poiss, kelle isa koos ema Klarissaga 1944. aastal Pärnus Saksa transpordilaevale pani, nägi isa alles 21 aastat hiljem. Nüüd tuli Rein Pajo Pärnusse ema-isa kirjadest valminud lavastust vaatama. Isast tal varased mälestused puuduvad.

"Esimest korda, kui ma isa nägin, oli 1965. aastal. Ma olin ise 24-aastane ja läksime isale Toronto lennujaama vastu. See oli üks väga liigutav moment. Esimest korda teadlikult, kui ma teda nägin üldse. Läksin juurde ja ütlesin et tere, isa. Isa polnud mind ka näinud 21 aastat," meenutas Pajo.

Klarissa Pajo ei teadnud aastaid oma mehest midagi. Mees aga oli arreteeritud 1944. aasta jõulude ajal ja mõistetud kümneks aastaks vangilaagrisse. Laagriaeg lõppes Karagandas, järgnes eluaegne asumine.

1956. aastal õnnestus tal siiski Eestisse jõuda ja alles siis sai ta ka esimesed teated oma naise ja poja kohta. Naine polnud kaotanud lootust, et ta oma meest jälle näeb ja asus selle nimel tegutsema.

"Ta vahel mõtles, et ei tea, kas sellest üldse midagi välja tuleb, aga ta ajas edasi neid asju igasuguste kanalite kaudu: valitsuste kaudu, rahvusvahelise Punase Risti kaudu. Ja kuskil midagi näkkas," ütles Rein Pajo.

Abi oli tõenäoliselt sellestki, et Kanada majandusminister, kes oli valitud ringkonnast, kus elasid Klarissa ja Rein, soovitas ajada asju Nõukogude Liidu juhtidega, sest Eesti valitsusel polnud nagunii õigust iseseisvalt otsustada.

Elmar ja Klarissa Pajo elasid Kanadas kõrge vanuseni, jõudes veel tähistada oma 70. pulma-aastapäeva.

"See on hästi siiras lugu armastusest, ustavusest, truudusest - kõik need väärtused, mis juba tänapäeval hakkavad hägustuma või natukene kaduma," ütles Klarissa osatäitja Piret Laurimaa.

Pärnu suveteater mängib "Klarissa kirju" jahtklubi purjekakuuris.

Toimetaja: Merili Nael



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: