Madis Kolk: tundub, et parimate väljakuulutamine teatris on end ammendanud ({{commentsTotal}})

Nukulavastus
Nukulavastus "Tipi ja Täpi teater", autor ja režissöör Uno Leies: Tipp ja Täpp. 1980 Autor/allikas: Jaan Rõõmus

Eile avalikustati kultuurkapitali ja teatriliidu koostöös välja jagatavate aastaauhindade nominendid. Žürii liige Madis Kolk kirjutas sel teemal ERR kultuuriportaalile mõtiskluse. Laureaadid selguvad teatripäeval, 27. märtsil. Kolk ütleb aga, et teatriliit võiks preemiate andmise kasvõi aastaks katkestada, sest kunsti puhul on tähtis üksik olukord, kui tegija on vastamisi publikuga, mitte parimaid määrava žürii otsus.

Osalesin teist hooaega järjest sõnateatri žürii tegevuses, lisaks etenduskunstide ühisauhinna žüriis. Vaatamata sellele, et žürii koosneb üksikutest inimestest, on žüriitöö siiski kollektiivne tegevus ja meie eesmärk ei ole kunagi olnud leida objektiivset tõde.

Kahe aasta peale kokku olen näinud mitusada lavastust, enamjaolt sõnateatrit, aga ka muusika-, tantsu- ja tsirkuselavastusi. Tervikpilt on vilgas, hoogne, mõnikord aeglane ja mõjuv või liikuv, kuid amatöörlik, teinekord ideekeskne ja lohakas, siis jälle professionaalne ja sisukas. Patt oleks väita, et see kõik ei moodusta kokku suurepärast eesti teatri tervikpilti. Samuti pole valikud rasked, mulle ei ole. Raskeks läheb asi siis, kui süsteem hakkab määrama võitjaid. Süsteemist oleneb palju, tulemus erineb täiesti, kui saad hääletada poolt, aga samal ajal ei tohi unustada, et hääletad ka kellegi vastu. Hääletamine on küll väga demokraatlik süsteem, aga kaunites kunstides on demokraatiaga äärmiselt vähe pistmist.

Eesti Teatriliit kutsub kokku žüriid ja neid preemiaid rahastab kultuurkapital, meie kui žürii ülesanne on eraldada terad sõkaldest. Me tegime parima, ausõna! Ma ei ole oma pika žüriipraktika jooksul näinud ebaeetilisi või erapoolikuid žüriiliikmeid. Aga vahel tundub, et taoline parimate väljakuulutamine on end ammendanud. Leian, et tendentse peaksid uurima teatriuurijad ja -kriitikud, oma või teiste töid võiksid kommenteerida ka tegijad ise, neid peaksid lugema kultuuriametnikud ja teatrijuhid, kirjutama avalikke vastu- või pooltväiteid ja nii säiliks ning areneks eesti teater veelgi hoogsamalt. Uudsus ei ole väärtus, vaid vaataja üllatus on väärtus, ja elamus sõltub juba publiku või kriitiku kogemusest, lootustest ja ootustest.

Näiteks nominentide väljahüüdmine tundub tunnustusena mainitutele, aga parima selgudes jäävad teised nominendid justkui kaotajateks. Teater ei ole spordivõistlus ja selle tulemusi ei saa mõõta, žüriitöö on subjektiivne ja kunagi ei saa ükski üksik žüriiliige tõdeda, et minu valitud parim võitis. Žürii kuulutab välja MEIE parimad ja sellega vähendab paratamatult auhinna kaalu. Kunsti puhul on oluline see üksik olukord, tegija vastamisi oma vaatajaga, ja kui sel hetkel miskit toimub, siis ei ole vaja teatrist kuidagi ÜLDISELT rääkida. Statistikaga inimese südame ligi ei saa.

Olen mõistnud, et mind enam ei huvita rääkida teatrist üldiselt või žüriitööst üldiselt, tahaksin süveneda ja võtta aega märkamiseks. Exceli tabelis linnukeste tegemine ei kajasta seda olukorda, mis teatrimajas tegelikult oli, ega ka seda olukorda, mis minu sees toimus, kui ma lavastust nautisin.

Võib olla peaks panema žüriiliikmetele külge südamerütmi lugejad või vererõhu monitooringuaparaadid ja selle järgi valima parimad teatrihetked. Aga nali naljaks, võiks lõpetada parimate valimise ja keskenduda tööle ning imede loomisele. Kasvõi aastaks. Maailm muutub, teater muutub ja üha keerulisemaks läheb üksikute lavastuste paigutamine pealkirjade alla. Üha keerulisemaks osutub n-ö kaasaegse etenduskunsti ja traditsioonilise sõnateatri vaheliste piiride tõmbamine. Ikka vanad head mees- ja naispeaosatäitmised, samas kui kunstnikutöid hinnatakse nii sõna- kui muusikateatri kategoorias, aga suur osa stsenograafiat jääb ikkagi märkamata, kuna kukub nende kategooriate vahele. Mulle tundub, et need pealkirjad kammitsevad mind kui žüriiliiget ja nii ei suuda ma adekvaatselt kajastada teatris päriselt toimuvaid hoovusi. Ka ei ole ka mõistlik uusi auhinnakategooriaid üha juurde luua.

Teatrimajad ja vabakutselised annavad hagu ja teevad tööd, samas rütmis võiks ka teatriliit kutsuda osapooled kokku ja arutada, kas taoline preemiate andmine pärsib või arendab. Äkki võiks välja anda preemia lihtsalt heade ja oluliste teatrisündmuste eest, loogu neid siis näiteks bussijuht, kes sõidutab teatrirahva turvaliselt ühest väikelinnast teise või mõni suurepärane ja laiu rahvahulki mõjutav monoloog. 

Toimetaja: Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.