Madis Kolk: tundub, et parimate väljakuulutamine teatris on end ammendanud ({{commentsTotal}})

Nukulavastus
Nukulavastus "Tipi ja Täpi teater", autor ja režissöör Uno Leies: Tipp ja Täpp. 1980 Autor: Jaan Rõõmus

Eile avalikustati kultuurkapitali ja teatriliidu koostöös välja jagatavate aastaauhindade nominendid. Žürii liige Madis Kolk kirjutas sel teemal ERR kultuuriportaalile mõtiskluse. Laureaadid selguvad teatripäeval, 27. märtsil. Kolk ütleb aga, et teatriliit võiks preemiate andmise kasvõi aastaks katkestada, sest kunsti puhul on tähtis üksik olukord, kui tegija on vastamisi publikuga, mitte parimaid määrava žürii otsus.

Osalesin teist hooaega järjest sõnateatri žürii tegevuses, lisaks etenduskunstide ühisauhinna žüriis. Vaatamata sellele, et žürii koosneb üksikutest inimestest, on žüriitöö siiski kollektiivne tegevus ja meie eesmärk ei ole kunagi olnud leida objektiivset tõde.

Kahe aasta peale kokku olen näinud mitusada lavastust, enamjaolt sõnateatrit, aga ka muusika-, tantsu- ja tsirkuselavastusi. Tervikpilt on vilgas, hoogne, mõnikord aeglane ja mõjuv või liikuv, kuid amatöörlik, teinekord ideekeskne ja lohakas, siis jälle professionaalne ja sisukas. Patt oleks väita, et see kõik ei moodusta kokku suurepärast eesti teatri tervikpilti. Samuti pole valikud rasked, mulle ei ole. Raskeks läheb asi siis, kui süsteem hakkab määrama võitjaid. Süsteemist oleneb palju, tulemus erineb täiesti, kui saad hääletada poolt, aga samal ajal ei tohi unustada, et hääletad ka kellegi vastu. Hääletamine on küll väga demokraatlik süsteem, aga kaunites kunstides on demokraatiaga äärmiselt vähe pistmist.

Eesti Teatriliit kutsub kokku žüriid ja neid preemiaid rahastab kultuurkapital, meie kui žürii ülesanne on eraldada terad sõkaldest. Me tegime parima, ausõna! Ma ei ole oma pika žüriipraktika jooksul näinud ebaeetilisi või erapoolikuid žüriiliikmeid. Aga vahel tundub, et taoline parimate väljakuulutamine on end ammendanud. Leian, et tendentse peaksid uurima teatriuurijad ja -kriitikud, oma või teiste töid võiksid kommenteerida ka tegijad ise, neid peaksid lugema kultuuriametnikud ja teatrijuhid, kirjutama avalikke vastu- või pooltväiteid ja nii säiliks ning areneks eesti teater veelgi hoogsamalt. Uudsus ei ole väärtus, vaid vaataja üllatus on väärtus, ja elamus sõltub juba publiku või kriitiku kogemusest, lootustest ja ootustest.

Näiteks nominentide väljahüüdmine tundub tunnustusena mainitutele, aga parima selgudes jäävad teised nominendid justkui kaotajateks. Teater ei ole spordivõistlus ja selle tulemusi ei saa mõõta, žüriitöö on subjektiivne ja kunagi ei saa ükski üksik žüriiliige tõdeda, et minu valitud parim võitis. Žürii kuulutab välja MEIE parimad ja sellega vähendab paratamatult auhinna kaalu. Kunsti puhul on oluline see üksik olukord, tegija vastamisi oma vaatajaga, ja kui sel hetkel miskit toimub, siis ei ole vaja teatrist kuidagi ÜLDISELT rääkida. Statistikaga inimese südame ligi ei saa.

Olen mõistnud, et mind enam ei huvita rääkida teatrist üldiselt või žüriitööst üldiselt, tahaksin süveneda ja võtta aega märkamiseks. Exceli tabelis linnukeste tegemine ei kajasta seda olukorda, mis teatrimajas tegelikult oli, ega ka seda olukorda, mis minu sees toimus, kui ma lavastust nautisin.

Võib olla peaks panema žüriiliikmetele külge südamerütmi lugejad või vererõhu monitooringuaparaadid ja selle järgi valima parimad teatrihetked. Aga nali naljaks, võiks lõpetada parimate valimise ja keskenduda tööle ning imede loomisele. Kasvõi aastaks. Maailm muutub, teater muutub ja üha keerulisemaks läheb üksikute lavastuste paigutamine pealkirjade alla. Üha keerulisemaks osutub n-ö kaasaegse etenduskunsti ja traditsioonilise sõnateatri vaheliste piiride tõmbamine. Ikka vanad head mees- ja naispeaosatäitmised, samas kui kunstnikutöid hinnatakse nii sõna- kui muusikateatri kategoorias, aga suur osa stsenograafiat jääb ikkagi märkamata, kuna kukub nende kategooriate vahele. Mulle tundub, et need pealkirjad kammitsevad mind kui žüriiliiget ja nii ei suuda ma adekvaatselt kajastada teatris päriselt toimuvaid hoovusi. Ka ei ole ka mõistlik uusi auhinnakategooriaid üha juurde luua.

Teatrimajad ja vabakutselised annavad hagu ja teevad tööd, samas rütmis võiks ka teatriliit kutsuda osapooled kokku ja arutada, kas taoline preemiate andmine pärsib või arendab. Äkki võiks välja anda preemia lihtsalt heade ja oluliste teatrisündmuste eest, loogu neid siis näiteks bussijuht, kes sõidutab teatrirahva turvaliselt ühest väikelinnast teise või mõni suurepärane ja laiu rahvahulki mõjutav monoloog. 

Toimetaja: Valner Valme



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk