Papanosh toob Eestisse uuele plaadile pudeldatud kana ({{commentsTotal}})

Papanosh
Papanosh Autor/allikas: Jazzkaar

10-aastaseks saava Prantsuse jazzkvinteti Papanosh jaanuaris ilmunud albumit "Chicken In A Bottle" saab kevadisel Jazzkaarel kuulda Elvas, Türil, Viljandis ja Tallinnas. Uuest plaadist räägib saksofonist Raphaël Quenehen.

Kuidas teie kolmas album sellise veidra nime sai?

Plaadi nimi tuleb ühest minu kirjutatud laulust. See on auavaldus saksofoni- ja klarnetimängijale Eric Dolphyle, keda ma väga hindan ja kelle mäng kõlas nagu hullunud lind. Nii et see laul on nagu šampanjapudelisse surutud Dolphy hing. Ja see absurdne nimi sobis hästi iseloomustama meie muusikat, mis on vahel dramaatiline ja vahel naljakas.

Milline on Papanoshi tekkelugu?

Papanosh on kümme aastat vana, põhikoolis kokku saanud sõpruskond. Neli meist said kokku kooli jazz big band'is, avastades koos Charles Minguse muusikat ja improviseerimist. Papanosh oli algul sekstett, koos viiulimängijaga nautisime idamaist muusikat ja vaba jazzi. Pärast tema lahkumist oleme hard bop-kvintett ja kirjutame ise muusikat, tunnetades kaugemaid mõjusid idast, hard bop'ist, free jazzist, Charles Minguselt, Ornette Colemanilt, New Yorki Knitting Factory klubi tegelastelt, folgist... Oleme alati pidevalt koos mänginud, isegi, kui kontserte oli vähem. Koos mängimine ja loomine annab võimaluse kuulda muusikat, mida sa poleks eales suutnud üksi ette kujutada ja nii tekkiv energia on võimas.

Mida ise kuulate?

Kuulame ikka oma vanu lemmikplaate. Ameerika jazzi 1950-1960ndatest, Charlie Mingust, hard bop'i, aga ka Charlie Hadeni Liberation Music Orchestrat, John Zorni suurepärast kraami, ja isegi Los Lobost, traditsioonilist Mehhiko muusikat, Johnny Cashi ja muudki.

Milline on praegu Prantsuse jazzikogukond?    

Ma ütleksin, et see on lai. Mõned on üliklassikalised, teised jälle kalduvad väga mürarikastesse äärmustesse. Kolmandad ammutavad inspiratsiooni kaasaegsest või maailmamuusikast. Aga kõik austavad teisi!

 

Papanosh esineb 19. aprillil Türi kultuurikeskuses, 23. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aidas, 24. Aprillil Elva kultuurikeskuses ja 25. aprillil Tallinnas Punases Majas.

Kuulake albumit.

 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: