ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?" ({{commentsTotal}})

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb video sündmusest.

Kuidas luua muuseumiekspositsiooni, mis annab just täpselt parajal hulgal infot? Kas vilkuvate ekraanide väsimus on tegelikult ka olemas? Millist interaktiivsuse astet tänane publik muuseumilt ootab? 

Nendele küsimustele otsitigi vastuseid seminaril, mis tähistab muuseumiöö-nädala algust, ICOM Eesti 25. sünnipäeva ja rahvusvahelist muuseumipäeva, mis sel aastal langeb 18. maile.

Seminari ühe korraldaja, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM Eesti Rahvuskomitee esinaise Kersti Kolli sõnul on 1977. aastast alates tähistatav muuseumipäev tähtis päev rääkimaks muuseumide tähendusest ühiskonna arengus. Muuseum tahab üha enam olla kohtumispaik, labor, jätkusuutliku arengu mootor, kus mineviku ja tuleviku kohtumisel/sünteesis sünnib uus teadmine kestlikust eluviisist ja pidev väärtuste hoidmine ning ajakohastamine. "Statistikaameti andmetel on Euroopas elanike arvu kohta on kõige rohkem muuseumikülastusi just meil Eestis, me armastame oma kultuuripärandit. Muuseumipäeva tähistamiseks korraldataval seminaril räägivad muusemiprofessionaalid sel aastal muuseumides ja avalikus ruumis olevast helilisest keskkonnast, sest see mõjutab nii muuseumikülastajaid kui -töötajaid rohkem, kui esmapilgul arvata oskame."

Seminari "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?" päevakava (kultuuriportaal kandis üle tumedas kirjas ettekanded):

10.30 Tervituskohv
11.00 Sissejuhatus: ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees Kersti Koll

11.15 "Pokémonid, mudilased ja Hollywood" Mis on interaktiivsus, mida see mõiste tähendab? Kas sellele võib üldse vastandada infomüra?
Pipedrive tootedisaini juht Jaanus Kase, Carnegie Melloni HCI instituudi magistriprogrammi lõpetanud disainer

12.00 Lühiettekanded ja diskussioon: Kuidas jõuavad interaktiivsed lahendused näitusele – tegijate vaatenurgast. Milline on tööprotsess tellija ja tegija vahel, kuidas lõpuks jõutakse tulemusteni.
Keijo Kraus, ERMi näituse "Uurali Kaja" multimeedialahenduste peadisainer, Velvet
Kristian Kirsfeldt, "Uurali Kaja" disainikontseptsiooni autor ja loovjuht, Velvet
Mikk Meelak, ERMi näituse "Kohtumised" multimeediakunstnik, Platvorm.

13.00 Lõuna

14.00 Kaasav muuseum
Linnar Viik, IT Kolledži õppejõud
14.30 Kuidas sisustaks muuseumiveebi külastaja?
Peeter Marvet, zone.ee resident-häkker

15.00 Infomüra õppeprotsessis: mis see on ja kuidas seda vähendada?
Mare Oja, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ajaloodidaktika lektor, PhD ajalugu
Elyna Nevski, TLÜ haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor, MSc

15.30 Külastajakogemus muuseumide näitustel
Kristi Ramot, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor arvutimängude disaini ja arenduse erialajuht

16.00 Muuseumipäeva pidulik tähistamine

Toimetaja: Kaspar Viilup/Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.