ERR.ee video: seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?" ({{commentsTotal}})

15. mail toimus Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kolmas kõigile Eesti muuseumidele mõeldud ICOM Eesti korraldatud seminar "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?", mis tõi lavale Jaanus Kase, Linnar Viigi, samuti mitmed Eesti muuseumidele interaktiivseid lahendusi loonud disainerid, aga ka teadurid, kes uurisid info vastuvõtmise muutmist generatsioonide kaupa ning infomüra mõju õppeprotsessile. ERR kultuuriportaal kandis üle pärastlõunase osa, järgneb video sündmusest.

Kuidas luua muuseumiekspositsiooni, mis annab just täpselt parajal hulgal infot? Kas vilkuvate ekraanide väsimus on tegelikult ka olemas? Millist interaktiivsuse astet tänane publik muuseumilt ootab? 

Nendele küsimustele otsitigi vastuseid seminaril, mis tähistab muuseumiöö-nädala algust, ICOM Eesti 25. sünnipäeva ja rahvusvahelist muuseumipäeva, mis sel aastal langeb 18. maile.

Seminari ühe korraldaja, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM Eesti Rahvuskomitee esinaise Kersti Kolli sõnul on 1977. aastast alates tähistatav muuseumipäev tähtis päev rääkimaks muuseumide tähendusest ühiskonna arengus. Muuseum tahab üha enam olla kohtumispaik, labor, jätkusuutliku arengu mootor, kus mineviku ja tuleviku kohtumisel/sünteesis sünnib uus teadmine kestlikust eluviisist ja pidev väärtuste hoidmine ning ajakohastamine. "Statistikaameti andmetel on Euroopas elanike arvu kohta on kõige rohkem muuseumikülastusi just meil Eestis, me armastame oma kultuuripärandit. Muuseumipäeva tähistamiseks korraldataval seminaril räägivad muusemiprofessionaalid sel aastal muuseumides ja avalikus ruumis olevast helilisest keskkonnast, sest see mõjutab nii muuseumikülastajaid kui -töötajaid rohkem, kui esmapilgul arvata oskame."

Seminari "Interaktiivsus või infomüra muuseumis?" päevakava (kultuuriportaal kandis üle tumedas kirjas ettekanded):

10.30 Tervituskohv
11.00 Sissejuhatus: ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees Kersti Koll

11.15 "Pokémonid, mudilased ja Hollywood" Mis on interaktiivsus, mida see mõiste tähendab? Kas sellele võib üldse vastandada infomüra?
Pipedrive tootedisaini juht Jaanus Kase, Carnegie Melloni HCI instituudi magistriprogrammi lõpetanud disainer

12.00 Lühiettekanded ja diskussioon: Kuidas jõuavad interaktiivsed lahendused näitusele – tegijate vaatenurgast. Milline on tööprotsess tellija ja tegija vahel, kuidas lõpuks jõutakse tulemusteni.
Keijo Kraus, ERMi näituse "Uurali Kaja" multimeedialahenduste peadisainer, Velvet
Kristian Kirsfeldt, "Uurali Kaja" disainikontseptsiooni autor ja loovjuht, Velvet
Mikk Meelak, ERMi näituse "Kohtumised" multimeediakunstnik, Platvorm.

13.00 Lõuna

14.00 Kaasav muuseum
Linnar Viik, IT Kolledži õppejõud
14.30 Kuidas sisustaks muuseumiveebi külastaja?
Peeter Marvet, zone.ee resident-häkker

15.00 Infomüra õppeprotsessis: mis see on ja kuidas seda vähendada?
Mare Oja, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ajaloodidaktika lektor, PhD ajalugu
Elyna Nevski, TLÜ haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor, MSc

15.30 Külastajakogemus muuseumide näitustel
Kristi Ramot, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor arvutimängude disaini ja arenduse erialajuht

16.00 Muuseumipäeva pidulik tähistamine

Toimetaja: Kaspar Viilup/Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: