Keelesäuts. Koduselt koputav kotermann
Kotermann on meremeeste uskumuste järgi laevas elav vaim, kes valvab laeva ja annab oma ilmumise või müra tegemisega märku võimalikust õnnetusest. Eestis on sellest olendist levinud mitmeid murdevariante ning tema kohta on säilinud värvikaid pärimusi eri rannikualadel, tutvustas Mari-Liis Kalvik Vikerraadio keelesäutsus.
Kotermann on uskumuste järgi laevas elutsev haldjas või vaim. Mereleksikoni andmeil on ta tuntud Läänemere ja Põhjamere ääres asuvates maades ning Eestisse jõudnud Saksa hansalinnade laevameeste vahendusel. Nimi tulebki saksakeelseset sõnast Klabautermann. Ülemsaksa laenude sõnaraamat teab, et see sõna tuleneb sõnast Kalfatermann, mis tähendab laevapuuseppa, ning lähtub verbist kalfatern ('tihtima').
Eesti murdeis on kotermanni kohta andmeid Kuusalu, Mustjala ning Anseküla murrakuist, ent märksa rohkem on levinud sõna potermann. Potermanni tuntakse nii Saare- ja Muhumaal kui Häädemeestel. Hiiu ja Risti murrakuis on putermann, kihnlastel potõr- ja putõrmann. Häädemeeste ainuomaseks variandiks on veel klapermann, näiteks: klapermann teeb ikki eest vöörist seda mürinad ja kolinad. Jämaja murrakust on teada ka poterpüks, Haljalast putterpüks.
Emmaste kandi rahvas rääkis, et kotermann on halli habemega väike mees, kes harutab laeva kette ja käib ülal mastis nööre seadmas. Pühaleplased kinnitasid, et kotermann tuli laeva koos emapuuga ning lahkus sealt enne laevahukku. Kotermannil oli kombeks kas müra tehes või välja ilmudes millestki märku anda. Nii teati Muhu saarel, et kui potermann laevas näitab, siis lae läheb kolme päeva pärast ukka, Pühalepal pidi önnedust tulema, kui putermann näha ja kuulda oln. Laeva valvaja ja hooldaja rollile viitab ka Püha murrakus öeldu: potermann tagund laevades.
Mõnikord sekkus kotermann veel otsustavamalt, näiteks potermann nägi ära, et äda tuleb kapteni kursiga, keeran rooli üles (Karja). Kotermann pidi oma kodu eest ka välja astuma, nagu näitavad järgmised teated: kaks potermanni olid ühekorra laeva kallal riidu läind, et teine ja teine saab omale (Jämaja) ja putermannid laevaruumis riidlesid (Ristil). Et laevaelu liiga üksluiseks ei läheks, siis Häädemeestel mõnikord vanemad mehed teevad ka nooremadel potermanni, paneb sae või mõne kõliseja asja seina pääl ja see siis ikki teeb äält.
Kotermann on kokkuvõttes heasoovlik olevus, ent omad vimkad on olnud temalgi. Nii öeldakse, et asjas on kotermann sees, mis tähendab, et miski on segadust tekitanud. Kõik laevareisid mingu aga kotermanni hoolitsusel hästi.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio





















