Kultuuriministrile saadetud pöördumises väljendasid Narva Linna Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri esindajad muret kavandatavate rahastamismuudatuste teatavaks tegemise ajastuse pärast. Nende sõnul jõudis rahastust puudutav teave orkestriteni hooaja planeerimise väga hilises etapis.

"Professionaalsete orkestrite tegevuse eripära eeldab pikaajalist planeerimist ning kunstiliste otsuste tegemist aasta-kaks ette. Täna töötavad mitmed orkestrid juba 2028. aasta hooaegade ja projektide ettevalmistamisega, pidades läbirääkimisi dirigentide, solistide ja koostööpartneritega ning sõlmides vastavaid kokkuleppeid," kirjutasid nad.

Orkestrite esindajad märgivad, et kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli teavitas neid 2024. aasta 30. septembril järgmise kolme aasta toetuste kärbetest. Nende muudatustega on orkestrid oma tegevuse planeerimisel arvestanud. Praegu valmistab aga muret tulevase rahastuse osas valitsev ebaselgus.

"Tänane ebaselgus tulevase rahastuse osas ei ole kooskõlas professionaalse orkestri tööprotsessiga. Kui puudub selgus organisatsiooni tegevusvõimaluste ja rahaliste ressursside kohta, muutub vastutustundlik planeerimine äärmiselt keeruliseks ning kunstiliste eesmärkide seadmine ebakindlaks," nentisid nad ja lisasid, et eriti teravalt mõjutab olukord rahvusvaheliste koostööde planeerimist.

"Välispartnerid, dirigendid ja solistid planeerivad oma tegevust mitmeid aastaid ette. Kui Eesti orkestritel puudub kindlus oma tegevusmahu ja rahastuse suhtes, ei ole võimalik sõlmida pikaajalisi koostöökokkuleppeid ega osaleda rahvusvahelistes projektides võrdväärse partnerina. See kahjustab nii orkestrite arenguvõimalusi kui ka Eesti kultuuri rahvusvahelist nähtavust," seisab kirjas.

Pöördumises viidatakse ka muusikanõunik Kertu Aksiimi 29. septembril saadetud teavituskirjale, kus selgitatakse, et linnaorkestrite rahastamiskorralduse muutmise eesmärk on viia rahastamine kooskõlla kehtiva õigusraamistikuga ja ühtlustada toetuste menetlemise korda.

Aksiimi kirja järgi ei ole eesmärk muuta riigi kultuuripoliitilisi prioriteete ega muusikakollektiivide toetamise põhimõtteid. Samas märgitakse, et ühelegi taotlejale ei ole võimalik toetuse suurust ette garanteerida, sest lõpliku ettepaneku toetuse määramise kohta teeb taotluste hindamise tulemusel komisjon.

"Samas on Tallinna Linnateatri ja kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud eraldi kokkulepe riikliku toetuse eraldamiseks. Nii Tallinna Linnateater kui ka linnaorkestrid tegutsevad etendusasutustena ning täidavad olulist rolli Eesti kultuurielus. Seetõttu teeme ettepaneku lähtuda kolmele linnaorkestrile toetuse eraldamisel samast põhimõttest, mida rakendatakse Tallinna Linnateatri puhul," pakuvad orkestrite esindajad.

Pöördumisele kirjutasid alla Narva abilinnapea Eduard Parts, Pärnu Linnaorkestri direktor Helen Erastus ning Tallinna Kammerorkestri tegevprodutsent, kunstilise juhi kohusetäitja Kaido Kelder ja orkestri kontsertmeistrid, abikontsertmeister, pillirühmade kontsertmeistrid ning produtsent.