Eesti teadlased ja moeloojad aitavad lahendada Keenia riideuputust
"Ringvaate" stuudios olid külas teadlane Harri Moora ning moelooja Margaret Aus, kes aitavad Keenial leida väljapääsu sealse teise ringi rõivaste uputusest.
Eesti teadlased ja moekunstnikud on luubi alla võtnud Keenia. "Suur osa meie kantud rõivastest maandub Keenias. Me ei suuda Euroopas niinimetatud kasutatud riideid piisavalt ära kasutada ja Keenia on üks suuremaid riike Aafrikas, kus meie riided maanduvad. Sellest on saanud suur tööstusharu ja seega ka suur keskkonna- ja sotsiaalne probleem," rääkis keskkonnateadlane Harri Moora.
Moelooja Margaret Aus (endise nimega Reet Aus) lisas, et on Keenia vahet käinud juba ligi viis aastat. "Viimane projekt, mille me tegime, oli koos Kenyatta ülikooli disainiteaduskonnaga. Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini- ja materjalilaboriga lõime ka Kenyatta ülikooli ringdisaini keskuse. Õpetasime 15 tudengit, kuidas disainida kasutatud rõivastest uusi rõivaid. Meie partner seal on Eesti Uuskasutuskeskusega sarnane organisatsioon. Nad koguvad kasutatud rõivaid ja toormaterjali saime neilt," selgitas Aus ning tõdes, et see on piisake meres.
Moora sõnul jõuab ainuüksi teise ringi rõivaid Keeniasse aastas 250 000 tonni. "Huvitav on see, et suurem osa sellest ei tule enam Euroopast, vaid Hiinast. Hiina on üks suuremaid rõivaeksportijaid. Algselt oli see tööstus hea viis sinna rõivaid sokutada, millest küllaltki suur osa muutub jäätmeteks. Keenia on seda lubanud ja nüüd on väga raske sellele kätt ette panna, sest see on muutunud nii oluliseks majandusharuks," sõnas Moora.
"Valdav osa riideid, mida inimesed Keenias kannavad, on teise ringi riided. See on muutunud nii oluliseks teemaks, et seda ei saa enam eirata," lisas Moora.
Projekti teisel poolel uuriti probleemi lähemalt ja püüti pakkuda lahendusi, kuidas seda koos lahendada. "Mõistlik oleks seda hakata koos lahendama. Neid tuleb aidata. Meie väike projektike, mille raha tuli Eestist, on hea näide väikese eelarvega projektist, kus Eesti saab väga hästi panustada süsteemi loomisse. Margaret viis sinna muidugi upcycle'ingu disainiteadmise, mis on ülioluline, aga teiselt poolt saame ehitada üles süsteemi, kus erinevate osapooltega Euroopa toel hakata seda olukorda süsteemselt lahendama," ütles Moora. "Nii et sellest oleks neile kasu ja keskkonnamõju oleks võimalikult väike."
Moora sõnul oli üks suuremaid avastusi, et Keenias on väga suur potentsiaal probleemi lahendamiseks. "Üllatus-üllatus, Gikomba turul, kus müüakse rõivaid, millest suure hulga meie viskaksime kohe ära, töötavad nad neid riideid ümber. Teevad seda upcycle'ingut omal tasemel iga päev. Oskused ja vajadused on kõik olemas. Need tuleb kokku tuua ja seda nad pole suutnud seni teha," tõdes Moora.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"





















