Esimest korda näidati Pärnus nn elavaid päevapilte 1896. aasta suvise aastalaada ajal. Kaupmees Maksimovi majas Rüütli tänaval seati üles kinetoskoop ehk ühe-mehe-kino. Tegemist oli Edisoni leiutatud masinaga, mis juba leiutamise hetkeks oli vanamoodne. Kinomaailma tegelik tulevik kuulus suurele ekraanile, mis pakkus publikule võimsamat elamust ja ettevõtjale suuremat tulu. 

Kui esimene kinoseanss suurel ekraanil oli toimunud Riias sama aasta 28. mail, siis Pärnusse jõudis see alles järgmise aasta veebruaris. Selleks oli rändkinopidaja üürinud Pärnu Kodanike klubile kuulunud suure saali Akadeemia tänaval. Eesti esimene spetsiaalselt ja üksnes kino näitamise otstarbel ehitatud hoone avati 1907. aasta suvehooajaks Pärnus Supelasutuse vastas. Elavaid pilte hakkas siin näitama Riiast saabunud rändkinopidaja Karl Stephan ning kino kandis nime "Electro-Biograph".

Värske näitus tutvustab nii sõnas kui liikuvas ja liikumatus pildis Pärnus kinode lugu alates eelkirjeldatud esimestest kinodest ning ehitatud ja ehitamata jäänud kinohoonetest kuni kaasajani. "Pärnu on läbi ja lõhki kinolinn ning tundus uhke tähistada 130 aastat esimesest kinolinastusest just väljapanekuga siinses muuseumis. Näitus toob meieni kaugema ja lähema kinoajaloo ning väärtustab kuurortlinna kinokultuuri," selgitas kuraator.

Näitus jääb Pärnu muuseumis avatuks kuni 31. jaanuarini 2027.