Arvustus. Kohusetundlikud mälestused Pärnu maanteelt ({{commentsTotal}})

Pärnu mnt 67a, endine ajakirjandusmaja
Pärnu mnt 67a, endine ajakirjandusmaja Autor/allikas: wikimapia.ee

Uus raamat

Linda Järve
"Nooruse lugu"
Petrone Print
232 lk.

Njaa.

Üsna segased tunded tulevad peale.

Linda Järve on ju Osakonna tšikk. Elik siis ülikooli ajakirjandusosakonna vilistlane nagu teadagi kes ka.

Hunt hunti ei hammusta.

Ükskord Osakond, alati Osakond.

Muu jama.

Pole parata, valetama ka ei hakka. Ega ma mingi Müürilehe vastastikku õlalepatsutaja noordiligent ole.

Ei ütle, et on halb, ei ütle, et ei meeldinud. Kõhklused tulid peale.

Nimelt et kes ise pole Pärnu mnt 67a töötanud, võib kaugeks jääda. Mõnevõrra liiga tsunftisisene. Ajakirjandusmaja rahvas muidugi tunneb nimed ära ja langeb ise mälestustesse, väljapoole võib tekitada reaktsiooni, et jajah, mis siis.

Mille tagant võib põhjuseks otsida Linda Järve hirmuäratava kohusetundlikkuse mälestuste kirjapanekul tema peatoimetatud ajakirjast Noorus. Oli kunagi sihuke, hullpopulaarne, ainult tellimisega sai kätte, vähemalt Tartus mina putkas ei näinud. Aegadel, kui juba vabama elu magus lehk õhus lehvis.

On, nagu oleks tahetud tingimata kõik inimesed kirja panna. Jättes seejuures kahjuks jutustamata lood. No ei ole võimalik kõike kirja panna. Midagi jääb alati välja, tahes või tahtmata. Sellega tuleb leppida, kuskil Dale Carnegie tsiteerib üht USA admirali: kui ma olen laevad välja saatnud, ei saa ma enam midagi teha. Igasuguse jutuga on samamoodi. Ainult poolemeelsed diligendihakatised tormavad küljendusse hiirekuningaid segama, et neil tuli midagi meelde; ega ometi nende surematuid sõnu maha tõmmatud.

Või kirjavigu ära parandatud ja komasid pandud. Noist ei saa elu sees ajakirjanikke, vana peer on rääkinud, hau.

Kuivaks jäävad need mälestused. Või kisuvad kompraks. Et Priit Hõbemägi täitis Nooruses - hoi, kuidas see kõlab – komsomolielu ja rahvamajandusprobleemide osakonna juhataja ülesandeid. Ja jäi rannas peatoimetajale tööluusiga vahele. Olles Pjotr Serebrjannikov-Gorski hirmuvalitsuse all töötanud, ju ta sai veel mõnegi lustilise tembuga hakkama, mis väärinuks enamat kui referaati.

Või et Mart Helme kirjutas kunagi geišadest ja muidu Jaapani pornost, mida samuraid ise üldse pornoks ei pea. Hoi, kuis see vastu valimisi kõlab. Said, EKRE!
Oleks võinud mõne suuna välja jätta ja teisi pikemalt-põhjalikumalt kirjutada. Igas toimetuses olid mingid omad kombed. Iga toimetus isegi lõhnas erinevalt.

Päevalehes keetsime meie mingit punšitaolist solki, Rahva Hääles oli kell kolm tass kohvi tasuline. Palga- või honorröapäeva järel käidi kohvikus, enne trükikoja sööklas, mida hellitavalt Sigalaks hüüti. Rahakorrus lõhnas veel täiesti omamoodi, templivärvi ja võidunud rublade järele. Kae, mis isegi minusugune kunagine nolk mäletab.

Kammitsetud. Võiks teha täiendatud ja parandatud trüki, lasta jutuvoolul minna, nagu tema ise tahab. Mis siis, et paksem saab, tõenäoliselt, huvitavam ka. Seal majas juhtus ikka igasugust ja veel rohkem segasugust.

Ütlesin ju, et hämarad tunded. Vahest ka sellepärast, et mitme raamatus mainituga on koos pastakat lohistatud ja kahetsusväärselt nemad lohistavad seda nüüd sealpool head ja kurja.

Njaa.

Kui juba leheneegrite mälestusteks läks, ootaks nüüd M. Juure mälestusi Pikrist. Pealkiri võiks olla „Hommik. Taara, avita!”

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: