Arvustus. Kohusetundlikud mälestused Pärnu maanteelt ({{commentsTotal}})

Pärnu mnt 67a, endine ajakirjandusmaja
Pärnu mnt 67a, endine ajakirjandusmaja Autor/allikas: wikimapia.ee

Uus raamat

Linda Järve
"Nooruse lugu"
Petrone Print
232 lk.

Njaa.

Üsna segased tunded tulevad peale.

Linda Järve on ju Osakonna tšikk. Elik siis ülikooli ajakirjandusosakonna vilistlane nagu teadagi kes ka.

Hunt hunti ei hammusta.

Ükskord Osakond, alati Osakond.

Muu jama.

Pole parata, valetama ka ei hakka. Ega ma mingi Müürilehe vastastikku õlalepatsutaja noordiligent ole.

Ei ütle, et on halb, ei ütle, et ei meeldinud. Kõhklused tulid peale.

Nimelt et kes ise pole Pärnu mnt 67a töötanud, võib kaugeks jääda. Mõnevõrra liiga tsunftisisene. Ajakirjandusmaja rahvas muidugi tunneb nimed ära ja langeb ise mälestustesse, väljapoole võib tekitada reaktsiooni, et jajah, mis siis.

Mille tagant võib põhjuseks otsida Linda Järve hirmuäratava kohusetundlikkuse mälestuste kirjapanekul tema peatoimetatud ajakirjast Noorus. Oli kunagi sihuke, hullpopulaarne, ainult tellimisega sai kätte, vähemalt Tartus mina putkas ei näinud. Aegadel, kui juba vabama elu magus lehk õhus lehvis.

On, nagu oleks tahetud tingimata kõik inimesed kirja panna. Jättes seejuures kahjuks jutustamata lood. No ei ole võimalik kõike kirja panna. Midagi jääb alati välja, tahes või tahtmata. Sellega tuleb leppida, kuskil Dale Carnegie tsiteerib üht USA admirali: kui ma olen laevad välja saatnud, ei saa ma enam midagi teha. Igasuguse jutuga on samamoodi. Ainult poolemeelsed diligendihakatised tormavad küljendusse hiirekuningaid segama, et neil tuli midagi meelde; ega ometi nende surematuid sõnu maha tõmmatud.

Või kirjavigu ära parandatud ja komasid pandud. Noist ei saa elu sees ajakirjanikke, vana peer on rääkinud, hau.

Kuivaks jäävad need mälestused. Või kisuvad kompraks. Et Priit Hõbemägi täitis Nooruses - hoi, kuidas see kõlab – komsomolielu ja rahvamajandusprobleemide osakonna juhataja ülesandeid. Ja jäi rannas peatoimetajale tööluusiga vahele. Olles Pjotr Serebrjannikov-Gorski hirmuvalitsuse all töötanud, ju ta sai veel mõnegi lustilise tembuga hakkama, mis väärinuks enamat kui referaati.

Või et Mart Helme kirjutas kunagi geišadest ja muidu Jaapani pornost, mida samuraid ise üldse pornoks ei pea. Hoi, kuis see vastu valimisi kõlab. Said, EKRE!
Oleks võinud mõne suuna välja jätta ja teisi pikemalt-põhjalikumalt kirjutada. Igas toimetuses olid mingid omad kombed. Iga toimetus isegi lõhnas erinevalt.

Päevalehes keetsime meie mingit punšitaolist solki, Rahva Hääles oli kell kolm tass kohvi tasuline. Palga- või honorröapäeva järel käidi kohvikus, enne trükikoja sööklas, mida hellitavalt Sigalaks hüüti. Rahakorrus lõhnas veel täiesti omamoodi, templivärvi ja võidunud rublade järele. Kae, mis isegi minusugune kunagine nolk mäletab.

Kammitsetud. Võiks teha täiendatud ja parandatud trüki, lasta jutuvoolul minna, nagu tema ise tahab. Mis siis, et paksem saab, tõenäoliselt, huvitavam ka. Seal majas juhtus ikka igasugust ja veel rohkem segasugust.

Ütlesin ju, et hämarad tunded. Vahest ka sellepärast, et mitme raamatus mainituga on koos pastakat lohistatud ja kahetsusväärselt nemad lohistavad seda nüüd sealpool head ja kurja.

Njaa.

Kui juba leheneegrite mälestusteks läks, ootaks nüüd M. Juure mälestusi Pikrist. Pealkiri võiks olla „Hommik. Taara, avita!”

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: