Jevgeni Grib toob Vanemuise laval kokku kaks eriilmelist balleti: "Valgus aknas" sai inspiratsiooni Gribi lapsepõlvest, täpsemalt vanaemaga tehtud jalutuskäikudest, mille jooksul sai ka akendest sisse piiluda; "Tango" mõtiskleb, milline võiks olla hetk, kui kohtuvad justkui eri planeetidelt pärit mees ja naine.

""Valguse aknas" on pigem päris elu, "Tangos" lõin atmosfääri, mis ei ole väga päris. Mulle meeldib väga teha just salapäraseid ballette, kus inimene saab kaasa mõelda," rääkis Grib "Aktuaalses kaameras".

Balletiartist Selma Stranberg kehastab ühes tantsus vastsündinuga paari, teises aga soolopaari.

"Need on väga erinevad. Üks neist räägib rohkem armastusest ja beebi eest hoolitsemisest. Sa oled väga õrn ja küps. Teises oled aga võimas naine, kes võitleb mehega. Seega on need väga erinevad karakterid. Mõlemad on küpsed, kuid täiesti erineval moel," kirjeldas ta.

Kaht lugu ühendab aga Gribi sõnul armastus. "Igas hetkes on armastus. Minu meelest sa ikkagi valid armastust ja see paneb sind positiivselt mõtlema. Kui on rasked ajad, siis ikka mõtled, mida ja keda sa armastad. See kõik on läbi armastuse."

Gribi sõnul on koreograafia kõrval sama oluline roll muusikal. "Valgus aknas" on tehtud eesti heliloojate Lepo Sumera ja Artur Lemba muusikale. Need seob kokku Sasha Pushkini looming. Strandbergi sõnul on muusika väljakutseid esitavale koreograafiale suureks toeks.

"Gribil on kindlad liigutused, mida ta kasutab, ja need on minu meelest väga lahedad. Ta viib alati sellesse punkti, kus sa saad ennast avada ja endast maksimumi anda. Mulle tundub, et tantsides arendad sa oma liikumist ja kvaliteeti," lausus tantsija.