Spanni sõnul hakkas see teema teda huvitama paari aasta eest, kui ta vanavanemad surid. Nõnda jäid tema ema ja onu perekonnas ainsateks, kes toonaseid sündmusi mäletasid, kuid nende jutud olid teistsugused.

"Mu ema ja onu, kes on ka sellel näitusel, põgenesid Eestist, kui nad olid 5- ja 6-aastased, ja ma kuulsin alati oma emalt seda põgenemise lugu ja mis
juhtus. Aga see oli tema ema lugu, täiskasvanu vaatevinklist. Seega, siis ma mõistsin, et ma tahan teada, mida tema lapsena sellest kogemusest mäletab," rääkis Spann "Aktuaalsele kaamerale".

Nii, et ma küsisin temalt ja see lugu oli teistsugune, palju füüsilisem. Ta mäletas saia, mis talle anti, kui ta jõudis Rootsi ja mu onu mäletas kakaod," lisas ta.

Praegu on Spann üles pildistanud 35 inimest, kuid ta soovib leida kokku vähemalt sada eestlast üle maailma. Lõpuks võiks nendest mälestustest valmida raamat ja loodetavasti ka näitus Eestis.