"Inimkultuurid on nii võimsalt seotud keskkonnaga, et loodust ei saa inimestest lahus hoida," nentis Ulrike Plath. "Keskkonnaajalugu vaatleb, kuidas inimkulktuurid on mõjutanud loodust ja kuidas loodus on mõjutanud kultuure."

Plath tõi näiteks John McNeilli raamatu sääskedest. "Sääsed on mõjutanud Ameerika ajalugu kõige põhjapanevamal viisil," seletas Plath. Näiteks Panama kanali ehitusel suri inimesi sääskede tõttu nagu kärbseid.

Globaalsemalt rääkides on viimasel aastakümnel on tekkinud arusaam, et ajaloolased saavad rääkida ajaloost juba Suurest Paugust peale. "Iga võiduka sammuga on inimkond astunud pooleteise miljoni aasta jooksul järjest enam ökoloogilisse lõksu," ütles Plath.

"Võib öelda, et mured algasid tööstusliku revolutsiooniga või tuumaenergia avastamisega, aga probleem on tegelikult sügavam ning seondub inimese evolutsioonilise arenguga," märkis keskkonnaajaloolane.

Keskkonna ajaloost kõneldes peab aga arvestama, et inimpsüühika ei talu teadmist, kui halvasti kõik on. "Inimesed vajavad visioone, me ei saa selle masendusega liiga kaugele minna," sõnas Plath. "Kuigi keskkonnaajaloos on peale jäänud manitsevad hääled, mis ütlevad, et pidev kasv ja ronimine aina kõrgemale ja kaugemale ei lõpe hästi."

Saksa päritolu professor, baltisaksa haritlaste saabumisest Eestisse doktoritöö kirjutanud Plath saabus ise Eestisse esimest korda 1991. aastal ning võrdleb tollast pilti Saksamaaga: "Tühermaad on Eestis võrreldes Saksamaaga palju."

Nüüd on Ulrike Plath pannud kokku keskkonnahumanitaaria töörühma, kes uurib keskkonnaliikumise (loodusluse) arengut 20. sajandi Eestis. "Saab juba öelda, et Eestis on hästi palju sarnasust mujal toimuvaga ja see on ka uurimisprojekti eesmärk, näidata tausta, mille sees Eesti loodusmõte on arenenud," kommenteeris teadlane.

Erinevusena tõi Plath aga välja Roheliste partei nõrga positsiooni: "Puudub ka tugev diskursus keskkonnaprobleemidest rääkimisel, arutelus puudub sild teadlaste ja keskkonnateemaliste emotsioonide vahel. Saksamaal rohelised tõlgendavad teadlaste räägitavat rahvale, Eestis seda ei ole olemas."

Miks Eestis ei ole rohelised tugevad? "On versioon, et kui Eesti rohelised võitlesid fosforiidi vastu, tahtsid nad tegelikult oma riiki ja nii pea, kui oma riik oli käes, polnud ka roheline mõte enam tähtis. See kontseptsioon on liiga lihtsustatud, aga siiski peab ütlema, et transformatsiooniprotsess oli Eestis nii võimas, et taheti kätte saada kõik head asjad, mida kapitalism pakub ja ei olnud aega kapitalismikriitika peale, mis on rohelise mõtlemise üks tugev sammas," seletas Plath.

"Maailmas on selge, et inimese tegevus peab muutuma, aga kuidas, seda ei teata," märkis keskkonnateadlane. "Selge on, et inimmõju maakerale on praegu tugevam kui ükskõik milline loodusvõim: tuuled, kliima, sest inimene mõjutab neid kõiki." Seetõttu tulebki rääkida antropotseeni ajastust, isegi kui see veel ametlikult ei kehti, lisas Plath.

"Inimesi on ajaloos tahetud muuta juba nii mitu korda," ohkas Ulrike Plath. "Mul on küll see vaikne lootus, et inimene muutub, Igaüks ju teab, et 20. sajand enam edasi ei lähe ja me vajame muutusi. Ma ennustan, et tuleb eetiline buum."

"Noored, kes peavad praegustes tingimustes kõige kauem elama, peavad leidma toimetulekuviisid. Täiskasvanutele ütleks, et stressis inimene ei tee õigeid otsuseid. Tuleb rahulikult maha istuda ja mõelda, mis on kõige targem. Üldine hüsteeria ei tee asja paremaks," võttis Plath olukorra kokku.

Kultuurisoovitus: "Soovitaksin kõigile rohkem lugeda vanu kokaraamatuid, ka baltisaksa aegseid. Keskkonnaajaloost rääkides ei pea jääma ainult masendaval viisil kõnelema, vaid me peame leidma ka lustlikud, maitsvad ja õpetlikud viisid."